Isiklik vastutus- kas seda saab nõuda või võimaldada?

Juhid pöörduvad minu poole arenguprogramme tellides teemaga, et organisatsioonis soovitakse suurendada isikliku vastutuse võtmist. Tundub ju üsnagi loogilise ootuse ja eeldusena, et iga inimene võtab oma töö eest isikliku vastutuse. Aga miks see ei vasta ootustele?

Kas see saab olla asi iseenesest, mida nõuda või on see miski, mida tuleb võimaldada? Kus on “konks”?

Tihti räägitakse segamini isiklikust vastutustest ja personaalsest omanditundest. Märkan, et tegelikult meeskondades soovitakse just suurendada seda omanikutunnet ja tahet, sest siis järgnevad sellele tegevused ja käitumisviisid, mis peegeldavad isikliku vastutuse võtmist nö „in action“.

ISIKLIK VASTUTUS meeskonna või organisatsiooni kontekstis tähendab, et iga liige vastutab oma tegude, otsuste ja panuse eest ühiste eesmärkide saavutamisse. Et inimesed võtavad oma ülesannete vastutuse, näitavad üles initsiatiivi ja on valmis oma töö tulemuste eest vastutama.

PERSONAALNE OMANIKUTUNNE on psühholoogiline seisund, kus inimene tunneb pühendumust ja sidet oma töö ja organisatsiooniga. See läheb kaugemale pelgalt ülesannete täitmisest; see seisneb tulemuste eest hoolitsemises ja hoolimisest, nagu oleksid need iseenda isiklik peegeldus.

Psühholoogiline olemus omanikutundel

See viitab tundele, et miski on “minu”. Töö kontekstis on töötajad, kes tunnevad psühholoogilist omanikutunnet, on vaimselt ja emotsionaalselt oma kordades rohkem pühendunud. Nad kohtlevad ettevõtte ressursse sama hoolikalt kui oma omandit ja tunnevad uhkust oma töö üle.

Personaalse omanikutunde tunnused

* Vastutus: inimesed võtavad vastutuse oma tegude edu ja ebaõnnestumiste eest.
* Initsiatiiv: töötajad astuvad ennetavaid samme probleemide lahendamiseks või oma töö parandamiseks, ilma et neilt palutaks.
* Pühendumine: on tugev pühendumus töö kvaliteedile ja saavutatud tulemustele.
* Kaasatus: kõrge kaasatuse tase, kus töötajad on täielikult kaasa haaratud ja entusiasm kõrge.

Personaalse omanikutunde komponendid

* Kontroll: kontrolli tunne oma töö ja selle tulemuste üle.
*  Teadmised: arusaamine, kuidas oma töö sobib organisatsiooni laiemate eesmärkidega.
* Iseenda panustamine: isikliku aja, jõupingutuste ja energia panustamine töösse, mis toob kaasa suurema omanikutunde.

Personaalse omanikutunde olemus

* Sisemine motivatsioon: see tuleneb sisemisest soovist hästi teha ja edu saavutada pigem isikliku rahulolu kui välise tasu või tunnustuse saamiseks.
* Eneseidentiteet: töö muutub indiviidi identiteedi osaks, nii et isiklik edu ühtib organisatsiooni eduga.
* Autonoomsus: inimesele on antud ruum ja võimalused oma tööd puudutavate otsuste tegemiseks soodustavad omanikutunnet.
* Vastutus: see hõlmab vastutamist oma töö tulemuste eest, olgu need head või halvad.

Sisuliselt tähendab personaalne omanikutunne oma tööga tihedat seotust ja tegutsemist viisil, mis on kooskõlas meeskonna ja organisatsiooni parimate huvidega. See hõlmab uhkust oma panuse üle, tipptaseme poole püüdlemist ning ennetavat tegutsemist oma kohustuste ja ametialase kasvu osas.

Mis on organisatisoonis, kui personaalne omanikutunne on kõrge?

* Suurenenud tulemuslikkus: inimesed lähevad suurema tõenäosusega kaugemale, mis toob kaasa kõrgema tulemuslikkuse.

* Parem töökvaliteet: omanikutunde ja töö kvaliteedi vahel on väga otsene seos.

* Innovatsioon: töötajad, kes võtavad vastutuse, panustavad tõenäolisemalt ideede ja uuendustega.

* Vastupidavus: omanikutunne võib tuua kaasa suurema vastupanuvõime väljakutsetega silmitsi seistes, kuna inimesed on pühendunud takistuste ületamisele.

Mis on peamised takistused, et inimeste omanikutunne ja tahe on madal?

1. Selguse puudus, miks kuidas ja mida peame tegema.

2. Mikrojuhtimine ja ebapiisav juhtimine: liigne kontroll ja autonoomia puudumine võivad pärssida algatusvõimet ja takistada inimestel võtmast täit vastutust oma töö eest. Juhid, kes ei suuda oma meeskondi piisavalt inspireerida, tunnustada suunata või toetada, võivad negatiivselt mõjutada meeskonna valmisolekut omaks võtta.

3. Vähene usaldus ja liigne kontroll: kui juhtkonna usaldus puudub, võivad meeskonnaliikmed karta riskide võtmist või otsuste tegemist, mis piirab nende omanikutunnet.

4. Vähene suhtlemine ja infovahetus: ebapiisav info, olematu tagasisidestamine ja vähene suhtlus võib põhjustada arusaamatusi ja kollektiivse vastutuse tunde katkemist.

5. Hirm ebaõnnestumise ees: Kui ei ole organisatsioonis kultuuri, kus julgustatakse kogemustest õppimist ja et vigade tegemine on võimalus areneda, võivad töötajad vältida vastutuse võtmist, et neid ei seostataks võimalike negatiivsete tagajärgedega.

6. Ülekoormus ja läbipõlemine: meeskonnaliikmete tööga ülekoormamine võib viia läbipõlemiseni, mis vähendab nende võimekust ja tahet võtta lisavastutust

Kuidas suurendada personaalse omanikutahet organisatsioonis? Mida saad juhina teha?

  1. Looge ühine visioon: aidake oma meeskonnal mõista laiemat pilti ja seda, kuidas nende töö sobib organisatsiooni eesmärkidega.
  2. Seadke koos selged ootused: täpsustage rollid, vastutuse piirid ja mõõdikud tulemuste saavutamiseks. Teades miks ja kuidas, on tegutsemissoov suurem
  3. Jaga ressursse: ole veendunud, et neil on oma rollide tõhusaks täitmiseks vajalikud vahendid.
  4. Hoia ja edenda usalduskultuuri: usalda oma meeskonda otsuste tegemisel ja töö teostamisel. Väldi mikrojuhtimist, mis õõnestab isiklikku vastutust.
  5. Kaasa otsustamisse: küsi nende ideid, ettepanekuid ja lahendusi, mida nemad teeksid.
  6. Julgusta autonoomiat (empowerment): andke neile ruumi, võimalusi ja vabadust voli langetada oma tööd puudutavaid otsuseid.
  7. Arenda omanikutunnet: julgusta neid oma töö üle uhkust tundma ja mõistma nende töö tähendust ja mõju meeskonnale ja organisatsioonile
  8. Tagasisidesta ja tunnusta: anna edasiviivat tagasisidet ja märka õnnestumisi
  9. Näita eeskuju “Walk your talk”: inspireeri neid läbi oma käitumise ja näita eeskuju oma tegudes.
  10. Julgusta õppima ja lahendama: julgusta neid iseseisvalt probleeme lahendama, kogemustest õppima ja otsuseid langetama, mis tugevdab nende tegutsemisvõimet.
  11. Järjepidevus ja süsteemsus: loo protsessid, mis toetavad ja väärtustavad järjepidevat edusammude ja mõõdikute järgimist, analüüsimist ja tegevuste kohandamist.

Kui sul on soov oma meeskonnas suurendada tahet ja omanikutunnet, võta ühendust jaanika.rannula@upwise.ee

Kuidas saada juhina ennast ja oma meeskonda kuumalainelt töölainele?

Kuidas saada juhina end ja oma meeskonda kuumalainelt töölainele?

Suur suvekuumus, pikaleveninud puhkuseaeg ning pidustused on peast pühkinud nii mõnelgi töömõtted ning ümberlülitumine töölainele võtab aega. Võib juhtuda, et keegi on vahetanud töökohta, saanud endale uued tööülesanded või meeskonna, käivitumas on uued projektid või aasta eesmärgid on vaja sügis-talvisel perioodil täide viia.

Kuidas taastada siht silme ees, hea meeskonnatunnetus, koostada ühtne tegevuskava või teha värskenduskuur kommunikatsiooni plaanile?

Korralda regulaarseid koosolekuid

Miskipärast kiputakse seda võimalust alahindama ning unarusse jätma, aga kõige kiirem ja parem viis meeskonna vaimu taastada on korraldada meeskondade või osakondade regulaarsed koosolekud, kus räägitakse eesmärkidest ning plaanidest, kuidas sügis-talvisel perioodil neid ka saavutada.

Pika puhkuseperioodi jooksul on eesmärgid muutunud häguseks, juhina oled isegi leidnud ehk uusi mõtteid ning hea oleks kuulata ka oma meeskonna ideid ja plaane. Väike restart ja tegevuste joondamine ühiseks tegevuskavaks on väärt algus. Oluline on koosolekute järjepidevus ja regulaarsus. Regulaarsetel koosolekutel võiks kavas olla:

  • Juhi ja meeskonna liikmete mõtete, eesmärkide ja ootuste jagamine
  • Tehtud tööde analüüs- mis on hästi läinud, mida saaksime paremini teha
  • Meeskonna väärtustamine ja tunnustamine
  • Ideede ja ettepanekute jagamine
  • Järgmiste tegevuste ja kokkulepete tegemine

Ära tee ajakava liiga sisutihedaks ning keskenduge kõige olulisematele teemadele. Juhina jaga ja tuleta meelde aeg-ajalt oma koos meeskonnaga ettevõtte visioone ja strateegiaid. See aitab hoida sihti silme ees ning ka uutel töötajatel paremini meeskonda sulanduda. Kui oled ise avatud, avaneb ka sinu meeskond!

Väga oluline on avaldada inimestele tunnustust ja väärtustada nende panust ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Ta tahab teada, kuidas tema mõjutab ettevõtte tulemusi ning kuidas saab tema kaasa rääkida. Kui töötaja tunneb end olulisena ja vajalikuna, on ta tunduvalt aktiivsem ning pühendunud.

Leaders who don’t listen will eventually be surrounded by people who have nothing to say” (Andy Stanley)

Koosolekute olulisteks märksõnadeks on regulaarsus, vastastikune suhtlemine ja fookuse hoidmine. Kui lepite kokku, et koosolek on igal esmaspäeval, siis jäägu see ka nii. On inimesi, kes selleks koosolekuks teevad ettevalmistusi ning panustavad oma aega. Ära jäta neid ära ilma olulise põhjuseta!

Ei ole mõtet korraldada koosolekut, kus „Boss räägib ja teised kuulavad“. Kuula, mida su meeskonnal on öelda, ära kritiseeri neid arvamuse ja julguse eest. Tunnusta ja väärtusta neid kaasamõtlemise eest! Olgu idee või mõte kui tahes tühine sinu silmis. See inimene võib olla kogus terve nädala julgustust, et seda teha!

Loomulikult tuleb kokku leppida koosoleku reeglid, et hoida teemasid fookuses ning kinni pidada ajalimiidist! Kui sinu meeskonnas on stabiilseid virisejaid, siis kehtesta nendele reegel- nad võivad seda teha siis, kui sellele järgneb ka realistlik ettepanek olukorra parandamiseks.

Küsi nendelt „Kuidas saad sina seda olukorda muuta?“, „Milliseid võimalusi näed sina selle olukorra parandamiseks?“ või „Milliseid tegevusi sa tegid selleks, et seda probleemi lahendada?“. Anna neile vastutus ja nad leiavad lahendused.

Kuula ja räägi oma inimestega näost näkku

Hea viis taas töölainele saada on juhina teha üks ühele vestlusi oma meeskonna võtmeisikutega ning kuulata privaatselt nende mõtteid ja tegevuskavasid. Mõni ehk ei julge kogu meeskonna ees mõtteid jagada.

Eriti hea on, kui ettevõtetes on loodud igale meeskonna liikmele personaalsed eesmärgid ja arengukavad, mida augustis-septembris on hea üle vaadata ning koos mõelda, kuidas tegutseda nii, et need eesmärgid oleksid aasta lõpuks saavutatavad ning motiveerivad. Võib olla selgub vestluse käigus, et töötaja vajab lisamotivatsiooni, põhjalikumat eneseanalüüsimist, täiendõpet või soovib minna seminarile, et koguda uusi ideid eesmärkide saavutamiseks.

Selline motiveerimine on oluline, et hoida neid inimesi enda ettevõttes. Pidev tööjõupuudus ja madal tulemuslikkus on pannud paljusid juhte ja organisatsioone mõtlema, kuidas hoida alles oma töötajaid ja kasvatada nende pühendumist. Gallupi poolt 142 riigis läbiviidud Employee engagement insights for business leaders worldwide uuringu kohaselt on vaid 13% töötajatest rahulolevad oma töökohal. Pole ilmaasjata öeldud, et töötaja valib töökoha töö pärast, aga lahkub ülemuse pärast. Seega juhi isiklik suhtlemine ja väärtustamine toetab meeskonna stabiilsust ning pühendumist.

Pärnu Konverentside poolt korraldatud koolitusturu uuringuste selgus, et juba 37% organisatsioonidest kasutavad ettevõtte väliseid koolitajaid töötajate arendamiseks ning töökultuuri parandamiseks. Seega on kasvamas trend, kus ettevõtete kuluridadesse on tekkinud juurde koolituse ja meeskonna arendamise rida või kasvab selline investeering iga aastaga.

Kaasa meeskonna tugevdamiseks spetsialist väljastpoolt ettevõtet

Seega ühe võimalusena kõikide eelpool mainitud vajaduste jaoks on võimalik kutsuda väljastpoolt ettevõtet meeskonna coach ja koolitaja. Juhi, meeskonna ja ettevõtte vajadustest lähtuvalt koostab coach rätsepalahendusena meeskonna arengukava või koolitusprogrammi, mis toetab ettevõtte eesmärkide saavutamist. Programm võib sisaldada ühte või mitut järgmistest punktidest:

  • Juhtide coaching, kus eesmärk on toetada eneseteadlikkuse kasvu juhina, tegevuste ja protsesside analüüsimisel, muudatuste elluviimisel ning eesmärkide seadmisel
  • Võtmeisikute coaching– ettevõttele väärtuslikke töötajate arendamine, kus keskendutakse nende eneseteadlikkuse kasvatamisele ja reflektsioonile suurendamaks nende motivatsiooni, pühendumist ja jätkusuutlikku arengut
  • Meeskonna arengu- ja motivatsiooni päev(ad), kus keskendutakse kindlale teemale nt selge visiooni ja ühtsete väärtuste loomine, grupi potentsiaali tõstmine ja uute ideede leidmine, koostöövaimu parandamine ja tugevama meeskonnatunde loomine, oluliste rollide selgitamine meeskonnas, kuidas hakkama saada konfliktidega ning parandada meeskonna tulemuslikkust, uue projekti käivitamise planeerimine jne.
  • Jätkutegevused/ arengusessioonid võtmeisikutega- kokkulepitud eesmärkide, tegevuste ja muudatuste juurutamiseks ja elluviimiseks ning enese ja tegevuste analüüsimiseks

Selline programm toetab ettevõtte või organisatsiooni tasandil tulemuslikkust ja tootlikkust, sest töötajaskonna motivatsioon ja produktiivsus on kõrgem, paraneb juhtimiskultuur ja tööõhkkond, kus meeskonna liikmed teavad nende panust ja väärtust ettevõttes. Sellel protsessil on pikaajaline mõju ning samuti tõstab ettevõtte konkurentsieelist uute töötajate värbamisel.

Arenguprogrammi hinnakujundus sõltubki vajadustest, kokkulepitud tegevustest ja meeskonna suurusest. Töötajate koolitamine ja arendamine on kindlasti kulukas ning paljud ettevõtted kustutavad selle rea esimesena oma eelarvest, kui tekib vajadus kulusid kärpida. Kuidas kas on odavam palgata aastas mitu korda personaliotsingufirmat ja välja koolitada üha uusi töötajaid või hoopis tunnustada, arendada ja pühendada aega olemasolevatele töötajatele? 

*ICF (International Coaching Federation) poolt 2017 aastal 30 riigis ja 27134 osavõtjaga läbiviidud „Global Consumer Awarness“ uuringu kohaselt olid 88% coachingu protsesside osavõtjad rahulolevad selle protsessi tulemustega. Lisaks toodi uuringu käigus välja, et ettevõtete poolt coachingu ehk arenguprogrammide investeeringute ROI (return of investment) on lausa 700%.

Kui soovid ettevõttesisest arenguprogrammi, soovitan esmalt ühendust mõne koolitaja, coachi või superviisoriga, kes on pädev selliseid arenguprogramme koostama ja läbi viima. Temaga koos analüüsite vajadusi, mille baasil koostab coach ka hinnapakkumise.

Seejärel saad vaadata üle oma eelarve, milliseid võimalusi saad endale või oma meeskonnale lubada. Võib juhtuda, et mõni eelnevalt planeeritud üritus ja kulutus on ära jäänud tegemata või mõni eelarve kulurida on kaotanud aktuaalsuse. Kindlasti ei ole mõtet koheselt võimalusest loobuda. Analüüsi, mis toetab kõige paremini sinu eesmärkide saavutamist.

Usaldusväärseid ja litsentseeritud coache leiad Eesti Supervisiooni ja Coachingu ühingu kodulehelt.

Edu Sulle ja sinu meeskonnale!