Juhid peavad tegelema inimestega!
Juhtimiskvaliteeti tuleb tõsta!
Eestvedamise ja liidriksolemine on kvaliteedimärk!
Väärtuspõhine juhtimine on parim!
Coachiv juhtimine on MUST!
Kas olete tähele pannud, kui palju räägitakse juhtimisest ja selle kvaliteedist? Kui palju tuleb välja juhtimisraamatuid ja teooriad, kuidas on ÕIGEM juhtida? Töötan igapäevaselt erinevate organisatsioonide juhtide ja meeskondadega ning ka minul kõrvalseisjana tekib vahel “üledoos” ja mõtleksin ka juhina- kas ma tahan enam juht olla? Et mina ma pean tegema, et vastata kõikidele ootustele?
Ma töötan arengupartnerina suurepäraste juhtidega- näen kompetentseid, arengule ja muutustele avatuid juhte, kes pidevalt annavad endast parima, et olla hea juht, saavutada organisatsiooni tulemusi, püüavad hoida tasakaalu ja jääda ise selle kõige keskel “terveks” ning ikka on neil tunne, et sellest ei piisa.
Mitmetest koostöödest on kõlama jäänud väärtuspõhine juhtimine, kuid arusaamad on sellest erinevad. Võtsin kätte ja uurisin lähemalt, mis on väärtuspõhine juhtimine, miks ja kuidas on see kasulik organisatsioonidele. (originaaltekst ilmus 23.02.2023 www.director.ee)
TEOORIA
Juhtimisteooriates ja uurimustes tuuakse välja kaks sisuliselt erinevat mõtet, taustaks „tõlkes kaduma läinud“ efekt. Value based management (VBM) ja Value based leadership (VBL) – oluline on mõista nende erinevust.
Nii management kui ka leadership tõlgitakse eesti keelde sageli liiga üldistavalt, lihtsalt juhtimisena.
Aga leadership on juhtimine, eestvedamine, juhtimisvõime ja juhi võimekus, samas kui management on haldamine, korraldamine, ohjamine, vahendamine, administreerimine ja ka juhtimine.
Value based management’i (VBM) aluseks on strateegia, et tegevused peavad andma kõige suuremat väärtust (kasu) organisatsioonile, töötajatele, klientidele jne.
Value based leadership (VBL) aga on väärtustel põhinev juhtimisstiil, kus juhid lähtuvad oma tegevustes ja otsustes ühistest, kokku lepitud väärtushoiakutest.
Üks on pigem strateegiline otsus ja süsteem, kuidas me eesmärke saavutame. Teine pigem mõtteviis, käitumine ja juhtimise pehmem, inimeste juhtimise osa.
Eesti keeles võiks siis vahe seisnedagi selles: väärtuspõhine juhtimine (VBM) ja väärtuspõhine juhtimisstiil (VBL).
Väärtuspõhise juhtimise (management) aluseks on kasu (väärtus), millest lähtuvad otsused ja nende elluviimine igal tasandil. Juhid keskenduvad ettevõtte väärtuse loomisele, juhtimisele ja mõõtmisele. Väärtus ettevõttes on traditsiooniliselt tähendanud aktsionäride kasumit. Ja see on kooskõlas ettevõtte juhtimise strateegiaga.
Väärtuspõhise juhtimise (management) olulised komponendid on:
· Visioon ja missioon
· Konkurentsistrateegia
· Juhtimine
· Kultuur
· Organisatsiooni struktuur
· Suhtlemine
· Otsuste tegemise protseduurid ja süsteemid
· Efektiivsed tööprotsessid ja süsteemid
· Preemia- ja ergutussüsteemid
Väärtuspõhise juhtimisstiil (leadership) tugineb juhi ja tema meeskonna väärtustele. Aluseks on filosoofia, et inimesed motiveerivad ennast oma isiklike väärtuste rakendamise kaudu igapäevaelus. Teame ju, et motivatsioon saab tulla vaid seestpoolt ning väliselt saame vaid inspireerida.
Kui töötaja teab, et tal on juhiga samad tõekspidamised, innustab ja inpsireerib see teda antud juhiseid järgima, suurendades nii eesmärgi saavutamise võimalust. Tänu ühistele väärtushoiakutele kogevad meeskonnad suuremat ühtsustunnet ja nende koostöövalmidus on suurem. Ühine hingamine, mõistmine ja arusaam sellest, et miks? kuidas? mida? ja tulemuseks suurem tahe, tõhusus ja paremad tulemused.
Mitmed personalijuhidki räägivad, et töötajate värbamisel on suur rõhk väärtuste kraadimisel ja kaardistamisel, sest oskusi ja teadmisi on võimalik suurendada, aga väärtuste ja hoiakute muutmine on väga keeruline, kui mitte võimatu.
Kui ma juhtimiscoachi ja arengupartnerina alustan organisatsiooniga koostööd, olgu siis nende fookusesse on seatud nt juhtimise kvaliteet, inimeste vaheline koostöö või tulemuslikkus, siis kõigepealt alustame organisatsiooni või meeskonna ootuste ja väärtuste kaardistamisega. Sellega loome vundamendi ja ühise arusaama, kuidas tegelikkuses ühiseid väärtusi või ootuseid juhtimisele mõistetakse, sest tihtilugu ollakse küll nö ühes kultuuriruumis, aga ootused ja arusaamad juhtimisest on lähtuvalt personaalsetest väärtushinnangutest ja vajadusest väga erinevad. Üks ütleb, et hea juht annab nõu ja lahendusi, teine räägib pidevast järelvalvest, kolmas hindab kõrgelt vabadust ja iseseisvust, et inimesed ise teeksid otsuseid ja seaksid eesmärke. Kuidas hoida siis ühist stiili organisatsioonis? Üks suunab, teine kontrollib ja kolmas annab vabaduse- mis on tulemuseks?
MIKS?
Mida annab väärtuspõhine juhtimisstiil?
1.Selge suund
Väärtuspõhine juhtimisstiil määrab ettevõtte suuna, luues väärtuspõhimõtteid, mis on juhiseks iga tasandi töötajatele. Seda tüüpi juhtimine annab töötajatele, juhtidele, teistele osapooltele ja organisatsioonile tervikuna nii tähenduse kui ka eesmärgi ning võimaldab iga otsuse juures arvestada ühiseid väärtushoiakuid.
2. Proaktiivne kultuur
Palju on juttu sellest, et pidevalt tegeletakse tulekahjude kustutamisega; ollakse justkui pidevalt kriisiseisundis, nii et pole aega uuendustele mõelda ja jättes nii olulised tegevused tähelepanuta. Sobivate väärtuste kaudu luuakse proaktiivne organisatsiooni kultuur, mis kujutab endast üldist väärtust nii töötajatele kui ka klientidele ja partneritele. See toetab organisatsioonis süsteemset lähenemist sellele, kuidas kaasatakse inimesi arendus ja ennetustegevustesse, kuidas tegelikult oma tööaega tõhusamalt kasutatakse ja seeläbi strateegiliste eesmärkideni kiiremini jõutakse.
Väärtuspõhine ei saa olla juht üksi. Personaliosakonna ülesanne tagada, et igal juhi ametikohal oleks õige inimene ning et nad kõik liiguksid ühes, sihiga määratud suunas. Väärtuspõhisus peaks kajastuma igal juhi positsioonil organisatisoonis.
Väärtuspõhine juhtimisstiil võimaldab panustada kõigi organisatsiooni liikmete haridusse ja arengusse. Talentide näitamine kuulub selle juurde. Samuti annab see töötajatele mõjuvõimu, mis puudutab juhtide arendamist. Väärtustel põhinev juhtimisstiil loob paremat töörahulolu ja tõstab tulemuslikkust. See omakorda suurendab töötajate tahet ja valmidust olla kaasatud ja võtta rohkem isiklikku vastutust.
4. Võimaluste laiendamine
Seda tüüpi juhtimiststiil aitab kaasa koostööle ja innovatsioonile. Samal moel laiendab see ärivõimalusi, meelitades ligi uusi kliente ja partnereid, kellel on sarnased väärtused ja tõekspidamised.
5. Tulemuslikkuse kasv
Olles töötanud viimasel 5 aastal sadade erinevate organisatsioonide juhtide ja meeskondadega, olen märganud, et väärtuspõhist juhtimisstiili rakendavad organisatsioonides on meeskonnad püsivamad, nende rahulolu uuringud on kõrgete tulemustega, nad on muudatustega kiiremad kohanejad ning meeskonnad tulevad kiiremini muudatustega kaasa. Tahe, kaasatus ja isikliku vastutuse võtmine on märksa kõrgemad, kui organisatsioonides, kus juhtimiskvaliteedi arendamine on jäänud tagaplaanile ning inimeste väärtustamine ei ole prioriteet.
Olen näinud mitmeid juhte, kes ei alusta oma iganädalast juhtgrupi koosolekut mitte Excelist ja tulemusnäitajatest, vaid väärtuste analüüsimisest ning küsimustega: kuidas mina ja meie lähtusime oma tegevustest väärtuskokkulepetest. Mis oli häist ja mida saame arendada? Ja nende juhtide suhtes peegeldub organisatsioonis suur usaldus, tahe teha tõhusalt koostööd ja olla parimad! Võimas!
KUIDAS?
Väärtuspõhise juhi eelised ja omadused
Juhtimisstiili ümberkujundamine nõuab palju panustamist ja mõistmist. Siinkohal mõjutavad juhte palju nende loomupärased tugevused, isiksuse tüübid, kogemused ja uskumused. Ehk kõik algab juhi mõtetest ja arusaamadest.
Siiski on võimalik eristada väärtuspõhist juhtimisstiili kandavat juhti:
Kõrge eneseteadlikkus ja enesepeegeldamise oskus
Väärtuspõhine juht võtab iga päev aega, et mõtiskleda oma hiljutistes otsuste ja motivatsiooni üle ning neid analüüsida. Nii saab ta oma väärtushoiakuid kohandada, oma eesmärke täpsustada ning vaadata, mis talle kui juhile ja tema meeskonnale on tegelikult oluline, et olla tulemuslikud ning koostöised. Tugev ja väärtuspõhine juht on valmis seda hindama ja vajadusel oma käitumist muutma.
Tõhus enesepeegeldus saab aga alguse tagasisidest, olgu siis iseendale või teiste kaudu. Seega on oluline küsida järjepidevalt ja süsteemselt tagasisidet oma töötajatelt, partneritelt ja ka klientidelt. Tänu sellele näeb juht oma juhtimise pimealasid (kuidas nad inimesi kaasavad, otsuseid teevad või oma visiooni ellu viivad).
Hea näide juhist, kes tihtilugu nägi vaid teiste vigu, kritiseeris meeskonda pidevalt ja enda tegemata otsuste mõju ei näinud. Pärast mitmeid coachingu sessioone sai ta teadlikumaks oma mõjust ja käitumisest ning läks ja tunnistas meeskonna ees oma vigu ja vabandas. Ta tegeles iseenda käitumise muutmisega ning meeskonna sisekliima muutus avatumaks, inimesed hakkasid päriselt jagama oma mõtteid ja ettepanekuid, sest läbi inimlikkuse kasvas usaldus juhi suhtes.
Tasakaalukus
Väärtuspõhine juht suudab vaadelda olukordi eri vaatenurkadest, näha meeskonnaliikmete mõtete mitmekesisust, kasutades samal ajal põhiväärtusi otsuste tegemisel. Ta mõistab iga meeskonnaliikme väärtust ja oskab rakendada tema tugevaid külgi. Selline juht teab, millal juhtida, järgida, suund määrata ja mõnikord ka ise kõrvale astuda ning anda teistel võimalus vastutust võtta. Ta teeb tõhusamaid otsuseid, sest nn käsuahelas on usaldus tema vastu kõrgem.
Tagasihoidlikkus (humility, humble)
See on juhi suur proovikivi, kuidas hoida ennast tagaplaanil, et töötajad/tiimid saaksid särada. Väärtuspõhine juhi kõige suurem trump on see, kui ta laseb oma meeskonnal maksimaalselt oma potentsiaali rakendada; kui ta suudab inimesi avada ning julgustada. Ja see kõik tähendab, et ta hoiab ise varju. Kõige selle taga on juhi tõekspidamine, et ta ei erine nendest, kes tema heaks töötavad. Tõekspidamine, et igal töötajal on ettevõtte jaoks sama suur väärtus kui tal. See suhtumine kandub edasi kõigile meeskonnaliikmetele, eriti kui nad tunnevad, et hierarhia on minimaalne. Selline juht mõistab, et meeskonna tulemuslikkuse eest vastutab tema. Seepärast küsib ta endalt tihti: „Mida ma saan teha, et olla meeskonnale parem juht, selleks et meeskond saaks olla parim?“
Täiesti mõttetu on palgata enda ümber tarku inimesi ja mitte küsida nende arvamust!
Steve Jobs
Autentsus
Tõhus juht on oma meeskonnaga aus ja läbipaistev. Tema sõnad vastavad tegudele, aluseks oma väärtussüsteem. Ta hoiab suhteid nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning hoolib tõeliselt inimestest, väljendades seda selgelt oma juhtimisstiilis. Autentne juht tegeleb enesearenguga, ka emotsionaalse intelligentsusega. Ta mõtleb pikalt ette ja kasutab kõiki võimalusi, et lõimida organisatsiooni põhiväärtused kogu suhtlusse.
Pidev täiustamine
Väärtuspõhine juht ei ole kunagi rahul status quo’ga. Ta usub elukestvasse õppesse, enese ja organisatsiooni pidevasse täiustamisse.
Jällegi üks suurepärane näide ühest juhist, kes siiani uskus, et parim juht on see, kes annab pidevalt nõu ja lahendusi. Koosolekutel rääkis enamasti tema ise, kuidas ja mida peab tiim tegema, muidugi väga inspireerivalt ja innustavalt, aga tiimi liikmed ei näidanud ülesse väga suurt entusiasmi. Kui vaatlesin nende koosolekut, siis heal juhul lõpu minutitel märkas juht küsida, et mida teie arvate ning vastuseks tuli, et teeme nii nagu sina ütlesid. Tulemused olid piiri peal, kuid ootusi mitte kunagi ei ületanud. Toote ja teenuse arendus oli seisakus! Ta tuli coachingusse, et mida ma valesti teen. Et mind ennast väga inspireeris kui olin noor algaja, kui minu tollane juht nõustas ja pakkus lahendusi. Ehk ta oli oma kogemuses kinni ning tegelikult ei märganud oma tiimi vajadusi ja seetõttu ei rakendanud ka nende maksimaalselt potentsiaali.
Väärtuspõhine juht kasutab valemit 20:80- ise räägib 20% ja laseb oma inimestel 80% ajast rääkida. PS! Eelpool mainitud juht õppis ära pausi hoidmise ja küsimuste küsimise kunsti ning hoidis oma mõtteid alati viimaseks ning uudsete lahenduste ja arendustegevuste osakaal kasvas 35%!!
3 SAMMU VÄÄRTUSPÕHISE JUHTIMISE SUUNAS LIIKUMISEKS
1.VÄÄRTUSTA ENNAST
Tunne oma tugevusi, keskendudes järjepidevale arendamisele, mitte vigadele ja pimenurkadele! Need on meil kõigil olemas! Las nad olla! Ole teadlikum iseendast ja aksepteeri ka ennast! Võimesta positiivset ja tugevda oma positiivseid külgi!
2.VÄÄRTUSTA TEISI
Õpi tundma teisi juhte ja tiimi liikmeid! Mitte ainult töötajatele, vaid ka inimestega! Mis on nende väärtushinnagud, ootused ja vajadused? Millised on nende loomupärased anded ja kompetentsid? Kuidas nemad näevad eesmärke ja tulemuslikkust? Aksepteeri nende nägemust ja hinnanguid! Küsi tagasisidet ja ideid! Iga mõte loeb! Kanna siin väärtustavat pilku!
3.LISA VÄÄRTUST TEISELE
Juhi roll on luua lisaväärtust teistes ja teistele! Õpi, kuidas sina oma tugevuste ja kompetentsidega saaksid võimestada teiste potentsiaali? Milliseid oskusi ja teadmisi saad selleks arendada, et oleksite iga järgnev päev KOOS paremad, kiiremad, rõõmsamad ja tulemuslikumad!
Kui sind minu teemakäsitlused ja tegemised kõnevatad, võta minuga ühendust ning räägime, kuidas saan sinu organisatsiooni või meeskonda tulemuslikult toetada olgu siis koolitaja, coachi või superviisori rollis.
