Isiklik vastutus- kas seda saab nõuda või võimaldada?

Juhid pöörduvad minu poole arenguprogramme tellides teemaga, et organisatsioonis soovitakse suurendada isikliku vastutuse võtmist. Tundub ju üsnagi loogilise ootuse ja eeldusena, et iga inimene võtab oma töö eest isikliku vastutuse. Aga miks see ei vasta ootustele?

Kas see saab olla asi iseenesest, mida nõuda või on see miski, mida tuleb võimaldada? Kus on “konks”?

Tihti räägitakse segamini isiklikust vastutustest ja personaalsest omanditundest. Märkan, et tegelikult meeskondades soovitakse just suurendada seda omanikutunnet ja tahet, sest siis järgnevad sellele tegevused ja käitumisviisid, mis peegeldavad isikliku vastutuse võtmist nö „in action“.

ISIKLIK VASTUTUS meeskonna või organisatsiooni kontekstis tähendab, et iga liige vastutab oma tegude, otsuste ja panuse eest ühiste eesmärkide saavutamisse. Et inimesed võtavad oma ülesannete vastutuse, näitavad üles initsiatiivi ja on valmis oma töö tulemuste eest vastutama.

PERSONAALNE OMANIKUTUNNE on psühholoogiline seisund, kus inimene tunneb pühendumust ja sidet oma töö ja organisatsiooniga. See läheb kaugemale pelgalt ülesannete täitmisest; see seisneb tulemuste eest hoolitsemises ja hoolimisest, nagu oleksid need iseenda isiklik peegeldus.

Psühholoogiline olemus omanikutundel

See viitab tundele, et miski on “minu”. Töö kontekstis on töötajad, kes tunnevad psühholoogilist omanikutunnet, on vaimselt ja emotsionaalselt oma kordades rohkem pühendunud. Nad kohtlevad ettevõtte ressursse sama hoolikalt kui oma omandit ja tunnevad uhkust oma töö üle.

Personaalse omanikutunde tunnused

* Vastutus: inimesed võtavad vastutuse oma tegude edu ja ebaõnnestumiste eest.
* Initsiatiiv: töötajad astuvad ennetavaid samme probleemide lahendamiseks või oma töö parandamiseks, ilma et neilt palutaks.
* Pühendumine: on tugev pühendumus töö kvaliteedile ja saavutatud tulemustele.
* Kaasatus: kõrge kaasatuse tase, kus töötajad on täielikult kaasa haaratud ja entusiasm kõrge.

Personaalse omanikutunde komponendid

* Kontroll: kontrolli tunne oma töö ja selle tulemuste üle.
*  Teadmised: arusaamine, kuidas oma töö sobib organisatsiooni laiemate eesmärkidega.
* Iseenda panustamine: isikliku aja, jõupingutuste ja energia panustamine töösse, mis toob kaasa suurema omanikutunde.

Personaalse omanikutunde olemus

* Sisemine motivatsioon: see tuleneb sisemisest soovist hästi teha ja edu saavutada pigem isikliku rahulolu kui välise tasu või tunnustuse saamiseks.
* Eneseidentiteet: töö muutub indiviidi identiteedi osaks, nii et isiklik edu ühtib organisatsiooni eduga.
* Autonoomsus: inimesele on antud ruum ja võimalused oma tööd puudutavate otsuste tegemiseks soodustavad omanikutunnet.
* Vastutus: see hõlmab vastutamist oma töö tulemuste eest, olgu need head või halvad.

Sisuliselt tähendab personaalne omanikutunne oma tööga tihedat seotust ja tegutsemist viisil, mis on kooskõlas meeskonna ja organisatsiooni parimate huvidega. See hõlmab uhkust oma panuse üle, tipptaseme poole püüdlemist ning ennetavat tegutsemist oma kohustuste ja ametialase kasvu osas.

Mis on organisatisoonis, kui personaalne omanikutunne on kõrge?

* Suurenenud tulemuslikkus: inimesed lähevad suurema tõenäosusega kaugemale, mis toob kaasa kõrgema tulemuslikkuse.

* Parem töökvaliteet: omanikutunde ja töö kvaliteedi vahel on väga otsene seos.

* Innovatsioon: töötajad, kes võtavad vastutuse, panustavad tõenäolisemalt ideede ja uuendustega.

* Vastupidavus: omanikutunne võib tuua kaasa suurema vastupanuvõime väljakutsetega silmitsi seistes, kuna inimesed on pühendunud takistuste ületamisele.

Mis on peamised takistused, et inimeste omanikutunne ja tahe on madal?

1. Selguse puudus, miks kuidas ja mida peame tegema.

2. Mikrojuhtimine ja ebapiisav juhtimine: liigne kontroll ja autonoomia puudumine võivad pärssida algatusvõimet ja takistada inimestel võtmast täit vastutust oma töö eest. Juhid, kes ei suuda oma meeskondi piisavalt inspireerida, tunnustada suunata või toetada, võivad negatiivselt mõjutada meeskonna valmisolekut omaks võtta.

3. Vähene usaldus ja liigne kontroll: kui juhtkonna usaldus puudub, võivad meeskonnaliikmed karta riskide võtmist või otsuste tegemist, mis piirab nende omanikutunnet.

4. Vähene suhtlemine ja infovahetus: ebapiisav info, olematu tagasisidestamine ja vähene suhtlus võib põhjustada arusaamatusi ja kollektiivse vastutuse tunde katkemist.

5. Hirm ebaõnnestumise ees: Kui ei ole organisatsioonis kultuuri, kus julgustatakse kogemustest õppimist ja et vigade tegemine on võimalus areneda, võivad töötajad vältida vastutuse võtmist, et neid ei seostataks võimalike negatiivsete tagajärgedega.

6. Ülekoormus ja läbipõlemine: meeskonnaliikmete tööga ülekoormamine võib viia läbipõlemiseni, mis vähendab nende võimekust ja tahet võtta lisavastutust

Kuidas suurendada personaalse omanikutahet organisatsioonis? Mida saad juhina teha?

  1. Looge ühine visioon: aidake oma meeskonnal mõista laiemat pilti ja seda, kuidas nende töö sobib organisatsiooni eesmärkidega.
  2. Seadke koos selged ootused: täpsustage rollid, vastutuse piirid ja mõõdikud tulemuste saavutamiseks. Teades miks ja kuidas, on tegutsemissoov suurem
  3. Jaga ressursse: ole veendunud, et neil on oma rollide tõhusaks täitmiseks vajalikud vahendid.
  4. Hoia ja edenda usalduskultuuri: usalda oma meeskonda otsuste tegemisel ja töö teostamisel. Väldi mikrojuhtimist, mis õõnestab isiklikku vastutust.
  5. Kaasa otsustamisse: küsi nende ideid, ettepanekuid ja lahendusi, mida nemad teeksid.
  6. Julgusta autonoomiat (empowerment): andke neile ruumi, võimalusi ja vabadust voli langetada oma tööd puudutavaid otsuseid.
  7. Arenda omanikutunnet: julgusta neid oma töö üle uhkust tundma ja mõistma nende töö tähendust ja mõju meeskonnale ja organisatsioonile
  8. Tagasisidesta ja tunnusta: anna edasiviivat tagasisidet ja märka õnnestumisi
  9. Näita eeskuju “Walk your talk”: inspireeri neid läbi oma käitumise ja näita eeskuju oma tegudes.
  10. Julgusta õppima ja lahendama: julgusta neid iseseisvalt probleeme lahendama, kogemustest õppima ja otsuseid langetama, mis tugevdab nende tegutsemisvõimet.
  11. Järjepidevus ja süsteemsus: loo protsessid, mis toetavad ja väärtustavad järjepidevat edusammude ja mõõdikute järgimist, analüüsimist ja tegevuste kohandamist.

Kui sul on soov oma meeskonnas suurendada tahet ja omanikutunnet, võta ühendust jaanika.rannula@upwise.ee

Kuidas oma mõjusust paremini juhtida?

Meeskondade ja organisatsioonide tulemuslikkuse taga on inimesed. Ükskõik kui ilus meie Exceli arvutus ka ei paistaks, mõjutavad tulemusi inimeste pühendumine, kaasatus ja tõhus tegutsemine. Iga inimese käitumise taga peituvad aga erinevad nn juured.

Näide elust: koosolekul arutavad juhid projekti tulemuslikkust, kuid üks juhtidest on oma esitluse osa tegemata jätnud. Vabanduseks toob ta, et oli kiire. Teisel juhil, kellel on samuti meeletu töökoormus, hakkab vaikselt vererõhk tõusma. Kuidas saab niimoodi kokkuleppest mitte kinni pidada? Kõik lubasid pühenduda ja oma osa ära teha. Esimene juht vastab ärritusele vaid õlgu kehitades: „Ma olen ju ise kohal, võin teile rääkida oma osastˮ. Mida sellest välja lugeda? Üks on pigem individualist, ei võta vastutust ja tal on suurem vabaduse vajadus. Teine peab väga lugu ja väärtustab kokkulepetest kinnipidamist.

Inimese mõjususe nn juurteks on tema isiksus ja isikuomadused; teda kujundanud kogemused ja kodune kasvatus, millega sai ta kaasa uskumused ja hoiakud. Head näited on „tee tööd, siis tuleb ka armastusˮ või „mehed ei nutaˮ. Väärtushinnangute näideteks on hoolivus, paindlikkus, avatus. Samuti mõjutavaid meid baasvajadused – olgu selleks korra-, võimu-, tunnustus- või saavutusvajadus.

Suure töökoormuse, pidevalt muutuva keskkonna või stressirohke perioodi tõttu ei võta me piisavalt aega, et analüüsida enda, töötajate ja meeskondade käitumise tagamaid. Veelgi vähem on ressurssi, et juurelda iseenda mõju ja käitumise üle.

Mis on meie mõjususe osad?

Iga inimene on nagu väike kolmnurk. Ühes nurgas kujundab käitumist tema isiksus.
Teises nurgas annab inimesele suuna funktsioon.
Kolmandas tipus mõjutab tema käitumist roll meeskonnas või organisatsioonis.

Persooni taga on loomupärased anded, tugevused, hoiakud ja uskumused individuaal-sotsiaalses kontekstis, kus käitumine varieerub.
Funktsioon sümboliseerib positsiooni organisatsioonis, sellega kaasnevaid eesmärke, tööülesandeid ja funktsioone, mida toetavad tema kompetentsid ja eelmised töökogemused. See on justkui määratud raamistik tema käitumisele ja tegevustele organisatsioonis.
Rollid aga loovad pinnase konfliktidele, sest nendega kaasnevad erinevad ootused. Rollid võivad olla sellised, mis on ise endale võetud (vastutaja või ülekantud lapsevanema roll). On ka rollid, mida meile n-ö külge kleebitakse, näiteks ülemus, naljatilk või kõiketeadja.

Kõik need osad kolmnurgast mõjutavad käitumist ja isiksuse mõju teistele, koostööle või tulemuslikkusele.

Teine näide elust: organisatsioonis on tulemas suured muutused. Koosolekul teavitatakse meeskonda ja inimeste reaktsioonid on väga erinevad. Ühel lähevad silmad entusiasmist särama ja ta hüüatab: „Oh kui põnevad väljakutsed, hakkame pihta!ˮ. Teine töötaja kahvatub ja on hirmust kergelt tardunud: ta suudab koosoleku ajal väljendada mitmel korral muret, kas kõik olulised riskid on läbi kalkuleeritud ning kuidas see mõjutab tema tööd ja töökoormust.

Särasilmne kolleeg hakkab teise hirmu minimeerima, öeldes „Ära muretse, küll me ära teeme!ˮ. Teisel kolleegil sellest vaid ebakindlus ja hirm kasvab, ebaselged numbrid ja selgitused aina suurendavad frustratsiooni.

Enda uskumustest ja persoonist lähtudes uskus esimene kolleeg siiralt, et selline lohutamine ja julgustamine mõjub hästi. Tegelikkuses vajas teine täpsemat selgitust ja analüüsi: kuidas muudatus ellu viiakse, millised ressursid on organisatsioonil selle muudatuse elluviimiseks ning mil viisil mõjutab see tema tööd ja tulemuslikkust. Esimese jaoks on olulised pidevad muudatused ja väljakutsed, teise jaoks stabiilsus ning turvatunne. Nii saavad meeskondades alguse valestimõistmised, ebakõlad ja konfliktid.

Kuidas oma mõju parasjagu doseerida ja toetada koostööd meeskonnas?

  1. Suurenda teadlikkust enda persoonist, funktsioonist ja rollidest. Kaardista ja analüüsi, loo endast tervikpilt. Ole tänulik selle pildi eest, mis sulle vastu vaatab. Sa oled unikaalne, väärtuslik ja vajalik.
  2. Analüüsi sinu jaoks keerulisi olukordi. Mis sind kõige rohkem selles olukorras mõjutas? Kas oli see situatsioon seotud sinu tööülesandega? Mil moel mõjutasid iseendale võetud või antud rollid? Või mõjutasid hoopiski käitumist sinu persooniga seotud emotsioonid, uskumused või vajadused? Millised käitumismustrid ja reaktsioonid esile kerkivad? Olles teadlikum, suudad sa paremini iseennast n-ö doseerida ja reguleerida erinevate inimestega erinevates olukordades.
  3. Planeeri endale aega regulaarseks eneseanalüüsiks. Olgu 15 minutit päevas, kord nädalas või kord kuus. Tehes seda järjepidevalt, tõuseb sinu eneseteadlikkus, tulemuslikkus ja tõhusus igapäevatöös ja koostöös teistega. Mida rohkem tunned ennast, seda rahulolevam oled igapäevatöös, oskad hoida oma töö ja eraelu tasakaalus ning suudad ka protsesse nautida. Sellega kasvatad oma säilenõtkust ja positiivset mõju teistele.
  4. Jagage oma erinevate olukordade kogemusi regulaarselt töökaaslaste, juhi ja meeskonnaga. Leidke rohkem aega meeskondlikuks kontaktiks, kus räägite lisaks ülesannetele ka oma isiksustest, hobidest ning isiklikest teemadest. See suurendab avatust, usaldust ja kaasatust. Keerulistes olukordades aitab see ennetada või vähendada konflikte.