Mis asja sa seal coachingus teed?“

Ikka ja jälle pöörduvad minu poole inimesed küsimusega, et mis kuradi imeloom see coaching siis ikkagi on? Küll öeldakse „Äh, see jälle mingi trendi värk“, „See on uus viis raha ära võtmiseks“,  „Käisin coachingu „koolitusel““. Tihti ongi keeruline inimesele selgitada, sest coachingus käiakse nii erinevate teemade, soovide ja vajadustega. Eriti keeruline on selgitada neile, kel puudub tegelikkuses soov ja valmidus coachingut kui toetavad ressurssi kasutada.

Kui keegi soovib lugeda definitsioone coachingu olemuse kohta, saad lugeda seda minu magistritööst „Meeskonna coachingu roll muudatuste juhtimise protsessis“, või konkreetset ülevaadet coachingu kasutegurite kohta, siis saad seda lugeda kodulehel siit.

Selles loos jagan enda, väga isiklikke ja personaalseid coachi põhitõdesid, vaateid ja olemust, millega ja kuidas ma juhtide ja meeskondadega töötan. Need on osad minu coachi käekirjast ja olemusest, kuidas mina kliente toetan ja olen kasulik nende teekonnal. Nii nagu igal inimesel on unikaalne sõrmejälg, oleme ka coachidena unikaalsed ja mõnda see „jälg“ kõnetab, mõnda mitte. Kui aga saad siit mõnegi taipamise coachingu kohta, on ka juba hästi.

Coachingu definitsioonist ja olemusest

Toon välja ühe Alain Cardoni (MCC, ICF) meistriklassis väljaöeldud ja minu jaoks parimal moel coachingu olemust edasi andva definitsiooni: „Coaching is to accompany client (team) dialogue focused on achieving or realizing desired outcome“.

Kuidas seda tõlgendada ja mõista?

Coachina olen võrdväärne partner (ac/company side by side) kliendile, kus mõlemad osapooled on võrdselt valinud ühise teekonna. Accompany ehk kaasas käimine kliendiga just temale oluliste teema radadel, mis vajavad tema silmis lahti arutamist, mõtestamist, muutmist ning arendamist.

Ja dialogue ehk dia vs via– see on kliendi jutt, kus coach ei ole vestluse sisuga seotud osapool ning dialoogis keskendutakse mõõdetavale, kliendi jaoks olulisele coachingu väljundile, mitte eesmärgile.

Klientidel võivad olla erinevad vajadused ja ootused, seepärast ka väljund, mitte eesmärk omaette. Toon näited:

  • Ühe juhi jaoks on väljundiks suurem eneseteadlikkus ja parem enesejuhtimine erinevates olukordades ja seeläbi toetavam inimeste juhtimine ning suurem rahulolu juhtimisega oma meeskonnas.
  • Teise jaoks on eesmärk küll ellu viia strateegiline muudatus koos meeskonnaga, aga oodatud väljundiks on coachingu protsessile see, et elluviimise käigus säiliksid head suhted, koostöö ja tõhustatakse omavahelisi kommunikatsiooni protsesse.
  • Kolmandal on ees ootamas juhtimise ja osakondade restruktureerimine ja tema vajab coachi selleks, võtta aeg ja mõtestada enda jaoks parimaid tegevusi, protsesse selleks, kuidas eestvedava ja kaasava juhina seda parimal moel teha.
  • Neljas näide on meeskond, kellel oodatud väljundiks on arusaam, miks meeskonnas koostöö ei toimi, kus on peidus konfliktide allikad ning selle arusaamisel parandada meeskonnasisest usaldust ja suurendada meeskonna omavahelist koostööd läbi mille tõuseb ka tõhusus ja tulemuslikkus.

Mida veel  definitsioonist järeldada?

Oluline mõista, et coachina ei ole ma teie valdkonna ekspert, kes tuleb nõu andma. Coach ei ole psühholoog, kes tegeleb psühholoogiliste probleemide või käitumise hindamisega, ega ka mentor, kes jagab kogemust ja ütleb, kuidas võiks teguseda. Coach ei ole ka koolitaja, kes jagab uusi teadmisi ja teooriaid teie töö tulemuste saavutamiseks. Jah, coachidel nagu ka minul võivad olla erinevad teadmised, haridus, kogemused ja võimekused: olgu siis ettevõtete juhtimises, kommunikatsioonis, ettevõtluses, müügis, inimeste juhtimises. See taust annab mulle kui coachile suurema võimekuse tajuda ja mõista kliendi süsteemi, küsida sügavamaid ja täpsemaid küsimusi, valida just konkreetset klienti ja teemat parimal moel toetavad tööriistad ja metoodikad. Üks klient ütles kord pärast kohtumist: “Sa küsisid maailma kõige vastikuma küsimuse, aga ma olen nii õnnelik, sest just selle küsimusega tabasid sa minu “päris probleemile” naela pihta!”

Coachina olen ühises dialoogis võrdväärne partner, kes toetab klienti iseenda seest taipamiste avastamisel, et KLIENT ISE (indiviid või meeskond) leiaks uusi lahendusi, ületaks takistusi, viiks ellu olulisi muudatusi ning saavutaks seatud eesmärke.

Coachingus keskendume peamiselt kas ARENGULE, MUUDATUSTELE JA/VÕI TULEMUSTELE.

Coachingus püstitab teemad, ootused ja küsimused alati klient ise, mitte coach!

Ja see, KUIDAS coach on partneriks dialoogile, seisneb selles, milliseid metoodikaid coach kasutab. Vot ja see “kuidas” koht tekitabki tihti klientide seas segadust, sest nende kogemused coachingust on just tänu coachi “kuidas” osas erinevad. Võrreldakse ja tekib tunne, et kas see oli coaching või mis… aga kogemuste ja metoodikate erinevus ongi coachingu maailma võlu ja teinekord valu. Paljud teavad GROW mudelit, aga tegelikkuses on nii palju veel vahvaid praktikaid, lähenemisviise ja tööriistu. Siinkohal on oluline, millise coachi sina ja sinu meeskond endale valib. Milline coach ja tema tööriistakast just teile sobib, sest olenemata väljaõpetest on iga coach unikaalne oma kogemuste, isiku omaduste ning mustritega. Mõnikord ma küsingi otse kliendilt, et miks ta just minu poole pöördus? Mis teda kõnetas? See annab ka mulle juba olulist infot, mida klient minult ootab või mida ta väärtustab.

Financial Times (18. juuli 2022) kirjutatud artiklis „Why an executive coach is must have for CEOs?“ saate lugeda mitmete juhtide mõtteid coachingust ja miks nad peavad oluliseks coachi olemasolu, sest coachid toovad välja teistsugused perspektiivid. Mõned näited artiklis välja toodud juhtide kommentaaridest:

„Kui ma tahan rääkida finantsidest, pöördun finantsdirektori poole. Kui ma tahan anda endast parima, räägin ma coachiga.“

„Oli kasulik omada peeglit, mitte sõpra, ülemust ega kolleegi. Parimad coachid ei ole inimesed, kes ütlevad sulle mida sa tegema pead.“

„Kaugtöö suurenemise ajal aitab coaching inimestel tunda, et nad on ühenduses kellegagi.“

Mida pean oluliseks coachingus ise coachina?

Väga oluline on minu jaoks EELTÖÖ, kus me kaardistame kliendi vajadusi, ootusi ja otsime koos just neid teemasid, mis aitavad toetada coachingule seatud oodatud väljundeid. Olen alati valmis selleks rohkem aega investeerima, sest 99% kliendid saavad juba sellest protsessis nii palju taipamisi ja kooruvad välja „päris teemad“ ja täpsemad eesmärgid. Seda aitavad luua vestlused juhiga, meeskonna liikmetega või küsitlused organisatsioonis. Mõnikord on vajalik teha eelnevalt kohtumisi, et selgitada coachingu olemust osalejatele meeskonnas või ka kogu organisatsioonis, et nad ei hakkaks käima „koolitusel“. Teeme kokkulepped, räägime läbi mõlemat osapoolt toetavad tingimused ning alles seejärel lähme koos teekonnale. Aga siinkohal ütleks nii- mida rohkem oleme eeltööd teinud, seda väärtuslikum, kasulikum (kliendile ka rahalise investeeringu mõttes) ja mõjuvõimsam saab olema coachingu protsess ise.

Olenemata sellest, mis teemadega, küsimuste või väljakutsega klientidega töötame, siis mina EI KESKENDU COACHINGUS KLIENDI PROBLEEMILE, VAID IKKAGI INIMESELE.

Ja ei olegi vahet, kas me töötame juhtide või meeskondadega erinevate eesmärkide, muudatuste elluviimisega, organisatsiooni kultuuri ja koostöö teemadega, protsesside juhtimise või parandamisega. Muutused algavad meist endist ja inimene ise saab neid muutuseid luua olles teadlikum iseendast, oma meeskonnast ja organisatsioonist. Eks õpime siinkohal enda silmis „palki nägema“, mitte keskenduma teiste silmis virvendavatele „pindudele“.

Tausta infona jälgin coachingu dialoogis juhtide ja meeskondade MUSTREID, mis käivad kaasas kõigi meiega erinevates olukordades, käitumises, rollides ning tegudes. Mustrid on head meie jaoks, sest kas kujutaksite ette arvutit ilma programmideta- see oleks nagu sisutühi kest. Ka meie kest on mustreid täis, oluline on vaid see, kui teadlikud me oleme oma mustritest ja kui oskuslikult oskame neid kasutada. Kui coachingu käigus on kasvanud eneseteadlikkus, siis oskame juba paremini ennast juhtida, muutusi ellu viia, koostööd teha ning tulemusi saavutada.

Huvitav on lugeda inimeste KEHAKEELT, sest see on oluline tööriist, mida saan coachina oma töös kasutada. Meie kehad räägivad oma lugu ja mõnikord alateadlikult ise märkamatagi räägivad inimesed lugu, mis on peidus pinna all. Olgu need siis hoiakud, uskumused, emotsioonid, mustrid või eelnevad töökogemused, suhted meeskonnas, õnnestumised või ebaõnnestumised.

Ma siiralt usun, et inimestes on peidus kõik vajalikud ressursid, vahest on vaja natuke „nügida“, et ressursse kliendid paremini ja teadlikumalt rakendaksid. Minu üks suur eeskuju John Whittington kasutab paabulinnu saba kui metafoori inimeste tausta süsteemide kirjeldamiseks. Saba sisaldab kõike seda, mis on meie taga ja mida me alati endaga kaasas kanname. Ja selles kvaliteetses ruumis saamegi selgemaks, millised on kliendi saba osad- nt haridus, lapsepõlve või tööalased kogemused, sinu võimekused, sinu perekond, oskused ja kompetentsid, kuuluvused ja kuidas seda saba, kui suurepärast ressursi saad paremini liigutada või nähtavamaks teha. Kuidas sinu taust mõjutab kliendi tänast käitumist, miks just mõned takistused tunduvad raskemad kui teised, mis aitab paremini tuua tulemusi või võimekust kohaneda erinevate inimeste, rollide, meeskondade või tööalaste eesmärkidega.

PEA-SÜDA-KÕHT

Kui sageli oleme inimestena kinni oma PEAS ehk MÕTETES. Selgitame hästi palju, analüüsime ja jutustame oma mõtteid. Klientidel on keeruline tulla välja „peast“, sest nad peavad tooma ära tulemused, juhtima protsesse, looma strateegiad, kujundama uut ja paremat tulevikku, kohanduma kiirelt keskkonnast tulenevate muudatustega. Ja kõike seda mõjutab veel tohutu ajanappus ja kiirus. Püüame olla hästi ratsionaalsed ning ei luba oma emotsioonidel või kogemusel end toetada.

Samas on vaja olla kontaktis ka SÜDAME ehk EMOTSIOONIDEGA ja veelgi rohkem vajavad kliendid aega strateegiliseks mölutamiseks, et saada kontakti oma „KÕHUGA“ ehk usaldada rohkem oma SISETUNNET JA INTUITSIOONI. Kui palju on neid hetki, kus nagu sisetunne ütles, et tee seda, aga siis „mõistus“ lendas üle ja tegid jällegi ratsionaalse või mugavus otsuse? Tagantjärgi tarkusena mõtlesid, et oleks võinud ikka nii teha, kuidas sisetunne ütles. Või emotsioonid said võitu ja tehakse otsuseid vihast, pettumusest või solvumisest lähtuvalt. Iga negatiivse emotsiooni baasil tehtud otsus oma halvim otsus üldse- minu isiklik kogemus ja klientide näited on seda korduvalt kinnitanud.

3T valem- Kuidas olla teadlikum, tasakaalus ja tulemuslikum?

Minu coachingu protsessides taustajõuna aitangi kliendid olla kontaktis kõigi kolmega, ehk suurendame ENESETEADLIKKUST, et saavutada suuremat tasakaalu, teadlikkus suurendab rahulolu ja tulemuslikkust jõudmaks oodatud väljunditeni. Sest igas meie kogemuses, käitumises, olukorras käivad meiega kaasas kõik kolm: meie mõtted, taju, emotsioonid, me lihtsalt igapäevaselt ei peegelda ja analüüsi ennast tasakaalustatult läbi nende kõigi kolme.

Uskumatu kui see ka pole, siis meie KEHAS on peidus nii palju tarkust ja sõnumeid, aga kahjuks meil ei ole aega, et märgata ja kuulata, mida ta räägib. Inglise keeles kasutatakse terminit EMBODIEMENT ehk kehastumine, integratsioon, ühinemine, liitumine.  Kuidas me ühendame oma teadmised mõtte, südame ja keha tasandil? Kuidas neid teadmisi märgata ja rakendada? Kuidas olla iseendaga paremini kontaktis ja seeläbi teistega? Kuidas see kehaline seisund mõjutab minu tulemusi, töökust ja tasakaalu töö ja eraelus? Miks enda vaimse ja füüsilise kehaga kontaktis olemine tundub nii võõras teema? Ja meie keha annab edasi ülivõimsaid sõnumeid, vaja on võtta lihtsalt aega nende kuulamiseks ja märkamiseks.

Mida teevad tippsportlased, olümpiavõtjad, maailmameistrid- kui palju nende treeningus omab osakaalu ja tähtsust füüsiline keha ja selle heaolu? Ei ole see töömaailm midagi teistmoodi. Selleks, et olla tervem, õnnelikum ja tulemuslikum, peame toetama nii oma mõtteid, tundeid, kui ka füüsilist ja „vaimset“ keha. Kas füüsiliselt ja emotsionaalselt läbi meeskonna juht on heaks eeskujuks? Kindlasti mitte. Inimene on üks tervik ja terviklik juhtimine on ka tänases juhtimise maailmas laiemat kasutust leidmas.

Mida veel coachina teen? VÕTAN AJA MAHA JA ANNAN RUUMI

Alan Cardon on öelnud: „The core of the core of the core of coaching is SILENCE“. Olete kindlasti kuulnud juba paljudel erinevatel juhtimise, tagasiside või arenguvestluste koolitusel, et anna teisel aega rääkimiseks või hoia kandvat pausi, siis hakkab sinu töötaja rääkima oma mõtteid? Ka coachingus on üks mõjuvõimsamaid tööriistu KANDEV PAUS- pausi hoidmine, mis mõnikord võib isegi juba piinlikuks muutuda… JA siis tuleb kliendil- AHHAAAA.. tead… Appi, kui ägedad on need hetked!

Mitte midagi tegemine ehk „BE PRESENCE“. Coachina tuleb olla kohal ja liiga palju toetust pakkudes ei ole tegelikult see väärtuslik toetus kellelegi (vahest kõnnin isegi selle ääre peal, sest klientide teemad on nii kaasahaaravad ja endagi mõte hakkab tööle, siis hakkad kaasa mõtlema kõva häälega, lähen kambajõmmina teemasse sisse ja siis tuleb end korrale kutsuda või külastan oma superviisorit sel teemal ). Ei astu ju ka tennisetreener tegelikult sportlase asemel mänguplatsile servi lööma, miks siis coachina tormame teinekord ise mängima? Coachi ei täida aega, ega ruumi vaid kehtib reegel- anna kliendile ruum ja ta täidab selle!

Mida pean silmas, kui räägin „süsteemist“?

Minu jaoks on kaks süsteemi:

  • Inimene ise kui süsteem: oma persooni, isikuomaduste, lapsepõlve kogemuste ja loodud mustritega, hariduse, tööalaste kogemuste ning võetud ja saadud rollidega. Kuidas need mõjutavad inimest ja meeskonda, omavahelisi suhteid, koostööd, arenguid, muudatusi ja tulemuslikkust. Millised tema enda süsteemi osad mõjutavad vähemal või suuremal määral tema tegevusi, käitumist, rolle ja tulemusi?
  • Teise süsteemina pean silmas suuremat süsteemi: inimene kui süsteemi osa, kuhu kuuluvad veel meeskond, organisatsioon, ettevõtte ja eesmärgid, valdkond, kus tegutsetakse, kliendid, koostööpartnerid, organisatsiooni kultuur, inimese pere, ka nt kohalik omavalitsus, riik ja seadusandlus on selle süsteemi osad, mis võivad mõjutada nii indiviidi kui ka meeskondade eesmärke, arengut või muudatuste elluviimist. Süsteemse coachina vaatame tihtilugu ka neid osasid, mis kas suuremal või vähemal määral võivad mõjutada coachingule seatud oodatud väljundeid. Keskkond on ka osa süsteemist- see on nagu on, me märkame ja arvestame sellega.

Coachidel on ka oma pimenurgad!

Coachidena tahame vahest hirmsasti aidata ja pushida takka 🙂 Alan Cardon nimetas seda Pull-push-control efektiks.  Vahest, eriti sellised nö coachingu väärtuses kahtlevad kliendid panevad meid coache endas kahtlema ja siis tahaksime ju kuidagi õigustada oma kohalolu ja väärtuslikkust ja oleme need vaakumi pumbad? Tahetakse, et coach annaks nõu, aitaks ja oleks ekspert, et siis oli nagu ju kasu ka sinust?!

Minu peamine küsimus kliendile kohtumise alguses on „Kuidas saan täna olla sulle kasulik?“ COACH EI OLE AITAJA, vaid coachi roll on olla dialoogis KASULIK JA ARENDAV PARTNER kliendile, kliendi enda poolt sõnastatud küsimustes ja teemades nende arendamisel, analüüsimisel ja kliendil endal vastuste leidmisel oodatud väljundi saavutamiseks.

Siinkohal väike soovitus:

  • Mõelge välja, miks teil tegelikult on vaja coachingut?
  • Mis on ootus coachingule ja coachile? Mis on oodatud väljund, muutus, kui olete selle teekonna koos läbinud? Mis siis on?
  • Kraadige valmidust ja pühendumist skaalal 1-5ni, kui palju olete valmis ka coachingu välisel ajal oma oodatud väljunditega tegelema, sest coachiga kohtute vaid 1 x kuus 6- 12 kuu jooksul. Mis toimub vahepealsel perioodil, kui coachi ruumis ei ole?

Ja lõpetuseks mõned mõtted coachina ja ka inimesena:

  • Muutes ennast, muutub ka maailm!
  • Mida sügavamale me sukeldume, seda selgemaks läheb vesi.
  • Mitte midagi tegemise hetkel tulevad parimad ideed, mõtted ja taipamised! Rohkem strateegilist mölutamist!
  • All other skills are bullshit as you cannot hide the attitude!
  • Why you try to push the river? Let it flow!

 Kui minu mõtted ja olemus sind kõnetasid, siis võta ühendust ja arutame, kuidas saan olla kasulik. Olen hea meelega partneriks arengu, muudatuste ja tulemuste teekonnal!

Aktiivne loidus kui salakaval pidur tulemuslikkuse saavutamisel

Tööprotsesside ja kultuuri muutumisega kaasnevad alati kohanemisraskused ja tõekspidamiste kokkupõrked. Üks asi, mis samuti juurde hiilib, on aktiivne loidus.

Välise ja sisemise keskkonna, tööviisi, väärtushinnangute ja eelduste ning juhtimiskultuuri muutumine on kaasa toonud palju ebakindlust. Strateegilises planeerimises on õhus mitu paradoksaalset küsimust, kas senised mudelid, struktuurid ja töövõtted enam toimivad. Mis edasi? David N. Sull kirjutab Harvard Business Review artiklis „Why good companies go bad“ huvitavalt aktiivsest loidusest – kuidas see mõjutab juhi tegevust ning tulemuslikkust ja seega ettevõtte edukust.

Mis on aktiivne loidus ja kuidas seda märgata?

Sa märkad, kuidas kolleegidest spetsialistid või juhid:

* teevad kogu aeg midagi, ent tulemust ja sisu justkui ei ole (ma pean kogu aeg palju tegema);

* teavad, et on vaja muutust, kuid jätavad asjad lohisema ja lükkavad pidevalt otsustamist ja vastutuse võtmist edasi;

* tegutsevad silmaklapid peas jäärapäise sihikindlusega, nägemata uusi võimalusi;

* keskenduvad liiga kitsale fookusele, teevad ühes olulises küsimuses otsuse, kuid ei näe samas suurt pilti ja otsuse mõju teistele;

* hoiavad kramplikult kinni vanadest tõekspidamistest, töötades nii vastu arengule ja kasvule.

Pidevat otsuste edasilükkamist ehk otsustamatust võib julgelt nimetada aktiivseks loiduseks.

Aktiivne loidus on tihedalt seotud meie väärtushoiakute, tõekspidamistega. Siin võib tuua näiteks paradoksi, mille kohaselt usutakse, et ettevõte peab alati keskenduma kasvule. See aga käivitab omakorda aktiivse loiduse ja teisi võimalusi ei kaalutagi. Aga kui suur kasv on piisavalt suur? Milline kasv on mõistlik, et see ei sööks ära kasumit ega tekitaks lisakulutusi? Millise kasvu jaoks on ressursse ja vahendeid, et seda toetada? Kas suudame selle kasvuplaani juures jääda paindlikuks ja reageerida kiirelt ärikeskkonnas toimuvatele muudatustele? Või on ehk tänases majanduskeskkonnas mõistlikum mõelda kohenemisele, vundamendi kinnistamisele ning organisatsiooni jätkusuutlikkusse panustamisele?

Pidev kasvule suunatus takistab kasvu

Elas kord mees, kes unistas oma majast järve ääres. Ta töötas 10 aastat meeletu koormusega, arendades ühtaegu oma ettevõtet ja veetes nädalavahetused majaehitusel. Ta rääkis perele ja sõpradele, et kui maja kord valmis, jääb tal nii palju aega üle ja õnn on siis õuel. Maja sai valmis, kuid mis juhtus? Mehel tekkisid uued unistused ja ta asus ehitama kõrvalhooneid. Kvaliteetaeg perega jäigi aga tulemata, sest naise kannatus katkes ja ta kolis minema (lugu Paul Jarvise raamatust „Ühe inimese ettevõte“). Seega tasub mõelda, milline kasv on minu ettevõttele parim ja kus on piir.

Võtame teise väärtushoiaku – “õpime vigadest”. Aga miskipärast astutakse ju ikka ja jälle samasse ämbrisse. Miks me siis ei õpi? Kas siin tuleb mängu õpitud abitus, tahte puudumine, suutmatus vastutust võtta või juhtimisstiil, mis ei väärtusta arengut ja töötajat? See on hea näide aktiivsest loidusest – räägime küll, aga päris elus seda ei rakenda. Täna nimetaksin neid hoopiski organisatsioonide „kirjutamata reegliteks“, mida alateadlikult järgitakse ja mis oleks nagu meie käitumismustritesse sisse kodeeritud. Näide organisatsioonist- oleme inimkesksed, kuid töövestlustel keskenduvad juhid vaid protsessidele ja tulemustele ning tihtilugu ei tunne huvi, kuidas inimesel päriselt läheb. Või eelneva näite väärtushoiak on organisatsioonis „õpime vigadest”. Kirjutamata reegel on aga see, et nii kui vea teed, siis saad selle eest karistada või on koosolekul teiste ees pea pesu garanteeritud. Või veel näide- töötajate kaasatus. Juhid küll räägivad, et jagage mõtteid, aga tegelikkuses ühtegi ideed ei rakenda ja teevad ikka nii, nagu neile sobib. Ja siis imestame, et miks inimesed on loiud?

Pidevat otsuste edasilükkamist ehk otsustamatust võib samuti julgelt nimetada aktiivseks loiduseks. Jah, juhil on palju eri fookuseid ja tegevusi, kuid otsustamatusega võib teha karuteene nii tulemuslikkusele kui ka heale koostööle meeskonnas.

Toon ühe HBRi artiklis kirjeldatud näite, kus 60.–70. aastatel muutus USA autorehvifirma Firestone’i tugev edu üleöö. Juhid pidid kiirelt midagi ette võtma, kui Michelin uuenduslike rehvidega turule sisenes. Nii keskenduti tootearendusele ja seal suudetigi kiirelt reageerida. Samal ajal ei teinud aga tegevjuht tootmisprotsessides muudatusi. Tootmine jätkus vanaviisi ja laod said täis vanu rehve, millele polnud tegelikult enam nõudlust. Need omakorda kasvatasid laopinna rendiga seotud püsikulusid, hoides kinni ettevõtte ressursse. Nii et ehkki suudeti kiirelt mõelda ja reageerida turusituatsiooni muutusele, levis aktiivne loidus (otsustamatus) teiste osakondade ja protsesside juhtimises, ei osatud näha seoseid ega suurt pilti.

Donald N. Sull väidab artiklis, et jah, konkurentsi mõttes on oluline selline kombinatsioon: strateegiad, protsessid, suhted ja väärtused. Kui on aga vaja kiirelt muudatustega kohaneda, siis kiputakse sellest kombinatsioonist jäigalt kinni hoidma ja edumaa kaob.

Miks viid ellu muudatusi oma organisatsioonis või meeskonnas?

Aktiivne loidus saab alguse tõekspidamistest, mis võivad pidurdada arengut, muudatuste elluviimist või eesmärkide saavutamist.

„Miks me peame jälle mingi uuenduse tegema? Praegune töötab ju ka hästi!“

See on klassikaline näide aktiivsest loidusest. Ühest küljest paneb see juhte õigustatult tundma, et töötajad on harjumuspärases tegevuses ja mugavustsoonis kinni ning vastupanuga tegelemine rööviks rohkelt aega ja energiat. Samas võiks juht korra peatuda ja mõtestada, kas konkreetne muudatus on kasulik või on see vaid muudatus muudatuse pärast.

Üks parimaid juhtimisraamatuid minu jaoks on Stephen Covey „Väga efektiivse inimese 7 harjumust“, sisaldab  mõttetarkust „terita saagi“. Teinekord on nimelt mõistlik teha paus ja saag ära teritada ning palju kiiremini eesmärk saavutada, kui jäärapäise kangekaelsusega nüri saega puid saagida! Vahest on mõistlik kiirteelt kõrvale astuda ja mõelda, kuhu tegelikult sõidame? Tasakaalu hoidmine on tähtsam kui pidevad uuendused. Covid-19 pandeemia on kindlasti värskeim näide muudatustega kohanemisest, nõudes juhtidelt tõestust, kas nad suplevad aktiivse loiduse meres ja hoiavad kinni paradokside päästerõngast või on nad oskuslikud alpinistid, kes suudavad teha ilmastikule vastavaid kasulikke otsuseid ja leiavad nii uusi sihtpunkti viivaid radu.

Elevanti saab süüa üks amps korraga!

Samas ei ole mõistlik kõike korraga muuta. Toon sisse juhtide polaarsuse, kus ühes otsas on juhid, kes keelduvad uskumast konkurentide tugevusse või lausa ignoreerivad neid. See omakorda pärsib paindlikkust, võimekust reageerida ning strateegiat ümber kujundada. Teises otsas on aga juhid, kes kardavad seisakut või halvatustki, ja see paneb nad tegema destruktiivse mõjuga tegevusi. Reageerimisel on oluline kohandada vanu eduvalemeid, hoida tasakaalus uuendusi ja juba toimivaid süsteeme ning viia muudatusi ellu samm-sammult.

Harjumuse jõud

Aktiivne loidus eksisteerib seetõttu, et mineviku tõmme, tõekspidamised ja harjumused on väga tugevad. Proovides teha radikaalseid muudatusi suurendame tegelikult inimeste vastupanu ja hirmu, võttes neilt suutlikkuse uskuda helgesse tulevikku. Strateegilisse raamistikku kinni jäädes surume uut informatsiooni olemasolevasse skeemi või eirame seda täielikult ning tegutseme autopiloodil, nägemata teisi teekondi-võimalusi.

Võib-olla on hea oma ettevõtte strateegiasse ja plaanidesse mitte ära armuda ning olla ikka avatud, paindlik, kohanemisvõimeline ja kaasata meeskonda (sisemist teadmist ja kogemust). Ettevõtte muudatuste protsessi juhtimine on edukam, kui oled teadlikum, millal tuleb kiirelt reageerida ja millal tuleb tegeleda ennetusega, ning hoomata sealjuures suurt pilti.

Käesolev jutu esialgse versioon avaldati ajakirjas Director, 4.märts 2021. 

Kui sind minu teemakäsitlused ja tegemised kõnevatad, võta minuga ühendust ning räägime, kuidas saan sinu organisatsiooni või meeskonda tulemuslikult toetada olgu siis koolitaja, coachi või superviisori rollis.

Tutvu teenustegaKontaktid

Kuidas oma mõjusust paremini juhtida?

Meeskondade ja organisatsioonide tulemuslikkuse taga on inimesed. Ükskõik kui ilus meie Exceli arvutus ka ei paistaks, mõjutavad tulemusi inimeste pühendumine, kaasatus ja tõhus tegutsemine. Iga inimese käitumise taga peituvad aga erinevad nn juured.

Näide elust: koosolekul arutavad juhid projekti tulemuslikkust, kuid üks juhtidest on oma esitluse osa tegemata jätnud. Vabanduseks toob ta, et oli kiire. Teisel juhil, kellel on samuti meeletu töökoormus, hakkab vaikselt vererõhk tõusma. Kuidas saab niimoodi kokkuleppest mitte kinni pidada? Kõik lubasid pühenduda ja oma osa ära teha. Esimene juht vastab ärritusele vaid õlgu kehitades: „Ma olen ju ise kohal, võin teile rääkida oma osastˮ. Mida sellest välja lugeda? Üks on pigem individualist, ei võta vastutust ja tal on suurem vabaduse vajadus. Teine peab väga lugu ja väärtustab kokkulepetest kinnipidamist.

Inimese mõjususe nn juurteks on tema isiksus ja isikuomadused; teda kujundanud kogemused ja kodune kasvatus, millega sai ta kaasa uskumused ja hoiakud. Head näited on „tee tööd, siis tuleb ka armastusˮ või „mehed ei nutaˮ. Väärtushinnangute näideteks on hoolivus, paindlikkus, avatus. Samuti mõjutavaid meid baasvajadused – olgu selleks korra-, võimu-, tunnustus- või saavutusvajadus.

Suure töökoormuse, pidevalt muutuva keskkonna või stressirohke perioodi tõttu ei võta me piisavalt aega, et analüüsida enda, töötajate ja meeskondade käitumise tagamaid. Veelgi vähem on ressurssi, et juurelda iseenda mõju ja käitumise üle.

Mis on meie mõjususe osad?

Iga inimene on nagu väike kolmnurk. Ühes nurgas kujundab käitumist tema isiksus.
Teises nurgas annab inimesele suuna funktsioon.
Kolmandas tipus mõjutab tema käitumist roll meeskonnas või organisatsioonis.

Persooni taga on loomupärased anded, tugevused, hoiakud ja uskumused individuaal-sotsiaalses kontekstis, kus käitumine varieerub.
Funktsioon sümboliseerib positsiooni organisatsioonis, sellega kaasnevaid eesmärke, tööülesandeid ja funktsioone, mida toetavad tema kompetentsid ja eelmised töökogemused. See on justkui määratud raamistik tema käitumisele ja tegevustele organisatsioonis.
Rollid aga loovad pinnase konfliktidele, sest nendega kaasnevad erinevad ootused. Rollid võivad olla sellised, mis on ise endale võetud (vastutaja või ülekantud lapsevanema roll). On ka rollid, mida meile n-ö külge kleebitakse, näiteks ülemus, naljatilk või kõiketeadja.

Kõik need osad kolmnurgast mõjutavad käitumist ja isiksuse mõju teistele, koostööle või tulemuslikkusele.

Teine näide elust: organisatsioonis on tulemas suured muutused. Koosolekul teavitatakse meeskonda ja inimeste reaktsioonid on väga erinevad. Ühel lähevad silmad entusiasmist särama ja ta hüüatab: „Oh kui põnevad väljakutsed, hakkame pihta!ˮ. Teine töötaja kahvatub ja on hirmust kergelt tardunud: ta suudab koosoleku ajal väljendada mitmel korral muret, kas kõik olulised riskid on läbi kalkuleeritud ning kuidas see mõjutab tema tööd ja töökoormust.

Särasilmne kolleeg hakkab teise hirmu minimeerima, öeldes „Ära muretse, küll me ära teeme!ˮ. Teisel kolleegil sellest vaid ebakindlus ja hirm kasvab, ebaselged numbrid ja selgitused aina suurendavad frustratsiooni.

Enda uskumustest ja persoonist lähtudes uskus esimene kolleeg siiralt, et selline lohutamine ja julgustamine mõjub hästi. Tegelikkuses vajas teine täpsemat selgitust ja analüüsi: kuidas muudatus ellu viiakse, millised ressursid on organisatsioonil selle muudatuse elluviimiseks ning mil viisil mõjutab see tema tööd ja tulemuslikkust. Esimese jaoks on olulised pidevad muudatused ja väljakutsed, teise jaoks stabiilsus ning turvatunne. Nii saavad meeskondades alguse valestimõistmised, ebakõlad ja konfliktid.

Kuidas oma mõju parasjagu doseerida ja toetada koostööd meeskonnas?

  1. Suurenda teadlikkust enda persoonist, funktsioonist ja rollidest. Kaardista ja analüüsi, loo endast tervikpilt. Ole tänulik selle pildi eest, mis sulle vastu vaatab. Sa oled unikaalne, väärtuslik ja vajalik.
  2. Analüüsi sinu jaoks keerulisi olukordi. Mis sind kõige rohkem selles olukorras mõjutas? Kas oli see situatsioon seotud sinu tööülesandega? Mil moel mõjutasid iseendale võetud või antud rollid? Või mõjutasid hoopiski käitumist sinu persooniga seotud emotsioonid, uskumused või vajadused? Millised käitumismustrid ja reaktsioonid esile kerkivad? Olles teadlikum, suudad sa paremini iseennast n-ö doseerida ja reguleerida erinevate inimestega erinevates olukordades.
  3. Planeeri endale aega regulaarseks eneseanalüüsiks. Olgu 15 minutit päevas, kord nädalas või kord kuus. Tehes seda järjepidevalt, tõuseb sinu eneseteadlikkus, tulemuslikkus ja tõhusus igapäevatöös ja koostöös teistega. Mida rohkem tunned ennast, seda rahulolevam oled igapäevatöös, oskad hoida oma töö ja eraelu tasakaalus ning suudad ka protsesse nautida. Sellega kasvatad oma säilenõtkust ja positiivset mõju teistele.
  4. Jagage oma erinevate olukordade kogemusi regulaarselt töökaaslaste, juhi ja meeskonnaga. Leidke rohkem aega meeskondlikuks kontaktiks, kus räägite lisaks ülesannetele ka oma isiksustest, hobidest ning isiklikest teemadest. See suurendab avatust, usaldust ja kaasatust. Keerulistes olukordades aitab see ennetada või vähendada konflikte.

Kuidas viia ellu muudatusi koos meeskonnaga?

„Meeskonna coachingu käigus kasvas usaldus ja teadlikkus oma tööprotsesside tõhusamaks juhtimiseks“

Organisatsioonides toimuvad pidevalt erinevad muudatused. Olgu muudatus eesmärkides, protsessides ja tegevuses, meeskonnas, struktuuris või juhtimiskultuuris. Muudatuste elluviimisel puutuvad juhid esiotsa kokku töötajate vastupanu ja hirmudega. Miks on meile seda vaja? Kuidas see mõjutab minu tööd ja ettevõtte käekäiku? Kas ma kaotan palgas, minu töökoormus suureneb või minu positsioon säilib? Praegu on sellele lisandunud distantsilt meeskonna juhtimise, kaasamise ja ühtsustunde hoidmise väljakutsed.

Päris tihti ebaõnnestub muudatuse elluviimine ka seetõttu, et juhtkonna tasandil on muudatuse eesmärk selge, aga seda pole töötajatele piisavalt selgitatud või n-ö maha müüdud.

4 soovitust juhile enne muudatuste algatamist

✅ Mõtle, miks, kuidas, mida? Miks on muudatus oluline? Kuidas meeskonda kaasata? Mida selleks teeme – kellega, kuidas ja millal?
✅ Loo selged kokkulepped, väärtused ja kommunikatsiooniplaan
✅ Kaasa meeskonna juba esimesest etapist.
✅ Ole järjepidev, paindlik ja kiire kohanemisvõimega.

Ehk on kasulik kaasata meeskonna-coach?

Isegi kui ettevõttes on olemas tugev juhtimiskultuur ja eestvedamine, on muudatuse juhtimine juhi töölaual siiski üks töölõik ja tavaliselt ei jätku selleks piisavalt aega. Siinkohal on hea mõelda võimalusele kaasata selleks väljastpoolt meeskonna-coach, kes aitab toetava protsessi loomisega kaasata kogu meeskonda.

Iga päev meeskonna-coach’ina organisatsioonidele muudatuste elluviimisel toeks olles ning süvitsi uurides muudatuste juhtimise protsesse, on välja joonistunud olulisemad tegurid ja märkamised, kuidas toetab meeskonna-coaching meeskondi muudatuste elluviimisel.

  • Aitab luua ühise ja selge arusaama eesmärgist, visioonist ja arengust.
  • Tõhustab dünaamiliste tegevuste kaudu kollektiivset tulemuslikkust.
  • Suurendab meeskonna kaasatust, isikliku vastutuse võtmist ja koostööd.
  • Toetab ühist mõistmist üksteise ootustest, vajadusest ning väärtushinnangutest.
  • Võimaldab arendada nii kollektiivset juhtimist kui ka tõhusamat suhtlemist sidusrühmadega.
  • Tekitab sünergiat, aitab kaasa uute ideede ja lahenduste leidmisele.
  • Vähendab inimeste hirme, eelarvamusi, vastupanu ja konflikte.
  • Suureneb rahulolu organisatsiooniliste eesmärkide teenimisel.

Mida meeskonna-coaching ei ole?

See ei ole team building ega 1–2-päevane meeskonnakoolitus või fassiliteerimine, kus kogutakse inspiratsiooni, suurendatakse motivatsiooni või õpitakse uusi teadmisi. Meeskonna-coaching on pikaajaline portsess, kus eesmärke ja muudatusi viiakse ellu samm-sammult. Coach on siin arengupartner, keskkonna looja ja protsessi juht, mitte valdkonna ekspert.

Võrdluseks toon jõusaalitreeningu või dieedipidamise. Kui neid teha 1–2 päeva, siis milline on tulemus ja mõju? Korraks on mõnus ja hea olla, ehk on ka kergem ning värskem tunne, kuid nädala pärast on heaolutunne kadunud ja vaatepilt on endiselt sama.

Meeskonna-coaching kestab minimaalselt 4–6 kuud ning pikaajalise pühendumise käigus loodud teadlikult sammud ja valikud aitavad muudatust ellu viia ja neid ka juurutada.

Mida on öelnud juhid ja meeskonnaliikmed ise muudatuste elluviimiseks valitud meeskonna-coaching’u kohta?

– „Sain tegelikult aru, mida mu meeskond vajas ja kuidas neid paremini toetada.”

– „Ma mõistsin juhina, et mul ei ole vaja jalgratast üksi leiutada, mu meeskonnas on olemas tohutu ressurss.”

– „Tekkis selline kambavaimu tunne, tänu millele oli meil palju kergem seda muudatust ellu viia.”

– „Me kippusime ise kaduma detailidesse, aga läbi oma küsimuste ja meetodite tõi coach pidevalt sisse meie jaoks uusi vaatenurki ning aitas hoida suurt pilti.”

– „Me hakkasime palju teadlikumalt oma tööprotsesse juhtima ja aega säästma.”

– „Inimesed, kes olid nii väga muudatusele vastu, hakkasid kaasa mõtlema ja koostööd tegema.”

– „Protsessi käigus vähenesid möödarääkimised ja sellega kaasnevad konfliktid.”

– „Me ei kartnud enam üksteisele tagasisidet anda ja keegi ei solvunud selle peale.”

– „Sain aru, et tegin sääsest elevandi ja tegelikkuses saab seda nn elevanti süüa üks amps korraga. Kadus ära hirm töökoormuse ja üle töötamise ees.”

Kui sinul ja sinu meeskonnal on plaan:
✅ tõhustada omavahelist koostööd või tööprotsesse;
✅ planeerib viia ellu muudatusi meeskonnas või organisatsioonis;
✅ võimestada ning suurendada omavahelist koostööd ja töökultuuri;
✅ tõhustada tööprotsesse, tegevusi või suurendada lahenduskeskset mõtteviisi või
✅ parandada suhtlust ja suhtlemisviise meeskonnas, siis

võta minuga ühendust ning räägime võimalikest lahendustest.

Kuidas toetab meeskonna coachingu muudatuste elluviimist?

2021 aasta I poolaastat on minu blogipostitustest olnud vaikus seetõttu, et kirjutasin oma magistritööd teemal “Meeskonna coachingu roll muudatuste juhtimise protsessis”. Võin pidulikult kinnitada, et Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistriõpe on edukalt läbitud ning nüüd saan jagada oma töörõõmu ka teiega.

Viisin läbi pikaajalise ehk longituuduuringu, mis sisaldas endas nö tegevuspõhist uurimist.
Koostöös kolme erineva organisatsiooniga, kus olin meeskonna coachina kaasatud, aitasin ellu viia muudatusi organisatsioonides jaanuarist kuni oktoobrini 2020.
Magistritöö eesmärk oli selgitada välja kas ja kuivõrd toetab meeskonna coaching indiviidide muutumisvalmidust, kaasatust, usaldust ja uskumust eesmärgi saavutamisse ning koostööd muudatuste elluviimise protsessis. 

Väga lühidalt võiks võtta tulemused kokku selliselt.

Töö käigus selgus palju huvitavaid nüansse, võimalusi ja ka takistusi, mis mõnikord toetavad või raskendavad meeskondadel ja organisatsioonidel muutusi ellu viia.

Kui sa soovid minu tööga lähemalt tutvuda, siis mine loe seda tööd SIIT

Kui sind huvitab rohkem, kuidas ma tegutsen meeskonna coachina ning saaksin sind ja sinu meeskonda toetada, võta ühendust. Räägime lähemalt sinu ootustest ja koostöö võimalusest.

Ilusat suve!

Kirjuta lähemalt oma soovidest

Jaanika Rannula
Arengupartner juhtidele, meeskondadele ja organisatsioonidele
Sertifitseeritud coach, superviisor ja juhtimiskoolitaja
Helista +372 514 0040
jaanika.rannula@upwise.ee
UpWise Coaching OÜ

Kuidas kaasata meeskonda muudatuste elluviimisel?

Kuna muudatuste juhtimine on üks minu lemmikteemasid ning uurin seda ka oma magistritöö raames, siis jagasin taaskord teemal “Kuidas kaasata meeskonda muudatuste elluviimisel?” ajakiri Director detsember 2020 väljaandes.

Koosolek. Juht teatab, et alustatakse suurte strateegiliste muudatustega. Üks töötaja noogutab mõistvalt, enamik ei reageeri kuidagi, mõni alustab vastuväidetega… Coach ja juhtimiskoolitaja Jaanika Rannula annab nõu, kuidas muudatusi käivitada ja ellu viia.

Mida suurem on vastupanu, seda keerulisem on juhil muidugi meeskonda kaasata. Kui varasemalt planeeriti ehk muudatusi ettevõtetes pikemalt, siis nüüd peab pandeemia tõttu olema kiirem ja paindlikum. Ellu jäävad need ettevõtted, kes suudavad tõhusamalt muudatusi ellu viia ning keskkonnast tingitud uutele nõudmistele reageerida.

Mis on muutus organisatsioonis?

Praeguses situatsioonis võiks kõige aktuaalsemana kõlada tööprotsesside ja keskkonna muutused: kontoritöö ümberkohanemine kaugtööks, mis mõjutab suurel määral töötajate tulemuslikkust, kaasatust ning ühtset arusaama ettevõtte eesmärkidest ja tegevusest. Siin on vaja tugevat muutuste juhtimise protsessi. Töötajad ei näe enam üksteist, kaob ära hea kontakt ning ühtsustunne, selle asemel kasvab ebakindlus ning vajadus saada tihedamalt tagasisidet.

Vajadus muudatuste järele võib tulla näiteks:

• keskkonnaga kohenemiseks,
• tulevaste sündmustega arvestamiseks,
• ümber orienteerumiseks, et ennetada keskkonnamuutusi,
• strateegiliseks ümberkorralduseks.

Muudatused võivad puudutada tehnoloogilist, protsessilist või organisatsioonilist poolt. Nende elluviimisel tuleb mõelda kolmel tasandil:

• Organisatsiooni tasand: miks see muutus on oluline; kuidas seda teha ning mida selleks vaja on.
• Meeskonna tasand: kuidas inimesi parimal moel kaasata ja rakendada.
• Indiviidi tasand: kus on kõige suurem vastupanu.

Peamised takistused:

• Inimeste ebakindlusest ja sisemistest hirmudest tulenev vastupanu.
• Ebaselge eesmärk muudatuse elluviimisel.
• Konfliktid meeskonna tasandil.
• Nõrk kommunikatsioon.
• Juhtide vähene motiveerimine, töötajate mitte kaasamine.
• Seoste mitte tekitamine töötaja ja muudatuse eesmärgi vahel.

Reeglina ei piisa vaid otsusest ja tahtest, vaid on tarvis tõhusat ning jätkusuutlikku elluviimis- ja tegevusplaani. Mõnikord saab suurimaks takistavaks teguriks mõni arvamusliider, kes suudab oma negatiivse suhtumisega meeskonda mõjutada, või läbimõtlemata kommunikatsioon, mis tekitab tohutut vastandumist, sest teadmatus tekitab hirmu, millel on teadagi suured silmad.

Edasi saad lugeda ajakiri Director lehel

Arenguvestlusi toetavad tööriistad ja tegevused

Jagasin oma mõtteid seoses arenguvestluste teemal 2020 aasta märtsikuises Ajakirjas Director.

Töökultuur varieerub ettevõtetes nagu virmaliste tuled.  On juhte, kes vestlevad töötajatega igapäevaselt, et tulemuslikkust tõsta, ja juhte, kellele arenguvestluse mainimine on nagu punane rätik härjale. Siin kirjutab ta lähemalt arenguvestlustest mitme kandi pealt.

Töötajad ootavad, et nende tööd väärtustatakse ja neile antakse järjepidevalt tagasisidet; et neil oleks hea side juhiga ja väärtushoiakud klapiks. Koostöö vundamendiks peetakse aga tõhusat infoliikumist. Seepärast on sihipärased vestlused töötajaga juhi jaoks väärtuslik tööriist.

Mida annab arenguvestlus?

  • Tänu sellele saab tundma õppida oma töötajat: teada saada, mis on tema tugevad küljed ja mis vajaks veel arendamist, samuti mis teda inspireerib.
  • Aitab luua usaldust ja säilitada häid suhteid, leida ühiseid väärtushoiakuid.
  • Arenguvestluse käigus saab juht väärtuslikku tagasisidet ning annab seda ka töötajale.
  • Võimaldab saada häid mõtteid-ettepanekuid ettevõtte arenguks.
  • Arenguvestlusel saab läbi arutada, kuidas kaasata töötajat ettevõtte arengusse ning eesmärkide saavutamisse.

 Usaldusväärse ja eneseteadlikku liidri üks tugevusi on julgus küsida ja saada kolleegidelt tagasisidet ning oma vigade tunnistamine. Arenguvestlus on sobilik koht selleks, et luua suurepärane kontakt töötajaga, olla talle avatusega eeskujuks, motiveerida ja julgustada teda.

Räägi arenguvestluse olemusest

Linnukese pärast tehtud arenguvestlused on ajaraiskamine ning ei loo väärtust. Ole eeskujuks oma suhtumise ja hoiakutega. Räägi meeskonnale arenguvestluse kasuteguritest: kuidas see toetab omavahelist koostööd ning teeb töö huvitavaks ja tulemuslikumaks. Positiivne suhtumine kandub edasi ja nii soovivad töötajadki anda suurema panuse sisuka vestluse loomiseks.

„Raske õppustel, kerge lahingus“ ehk hea ettevalmistus on pool võitu.

Mida teha ettevalmistuse käigus?

  • Vaata üle töötaja tulemused.
  • Tuleta meelde mõned eduelamused.
  • Pane paika vestluse eesmärgid ja ootused.
  • Valmista ette küsimused ja vestluse struktuur.
  • Mõtle läbi, kes on see inimene, kellega sa räägid (missugune on ta isiklik taustainfo).
  • Leia vestluse jaoks eraldatud ja mõnus ruum.
  • Võimalusel küsi tagasisidet kolleegidelt, teiselt osakonnalt, klientidelt ja/või koostööpartneritelt.

Eraldatud mõnus keskkond on vajalik selleks, et vestlus oleks tõhus. Kuskil koridori peal, kohvinurgas või mõnes teises läbikäidavas ruumis ei ole mugav oma mõtteid ja soove avaldada. Võta aega – sellega näitad ka, et hoolid töötaja mõtetest ning see vestlus on sinu jaoks oluline.

Arenguvestluse käigus soovitan keskenduda töötaja arengule, sest vestlusi saab pidada tihedamalt kui kord aastas ja nende fookus võib olla erinev. Ära panegi kõike arenguvestluse nimetuse alla, vaid kasuta näiteks selliseid termineid nagu aasta-, töö-, tulemus-, rahulolu-, koostöövestlus vms.

Pane paika terve aasta vestlused koos ajakavaga

Nii ei söö põletavad ja kiired teemad pikaajalisi tegevusi ära. Teadlik ajajuhtimine on võtmesõna, kui tahad töötajatega häid suhteid hoida.

Hästi toimib selline valem:

*2 korda aastas 1–1,5 tunnised töötaja arengule ja tulevikule suunatud vestlused

*1 kord kuus 60-minutilised koostöövestlused

*1 kord nädalas tulemus- ja n-ö käe pulsil hoidmise vestlused (15–30 min)

Selline kava sobib juhile, kellel on otseseid alluvaid 8–12.

Arenguvestlust suunab juht

Hoides vestluse käigus fookust töötajal, on suurem võimalus teada saada, kui motiveeritud ta on ning mis on tema eesmärgid ja vajadused. Te olete kaks võrdset partnerit selles vestluses, kus juhi peamine roll on töötajat motiveerida ja väärtustada, et aidata tal tõhusamalt ettevõtte eesmärke saavutada. Kui töötaja ambitsioonid ning ootused on teada, siis on hea teha järgmine samm ning siduda need ettevõtte ootustega.

Rääkimine hõbe, vaikimine kuld!

Rohkem mõtteid loe ajakirja Directori lehelt. 

Tutvu teenustega

Tõhusa tagasi- ja edasiside kasutegurid

Ajakirjas Director ilmus artikkel (november 2020), kus jagasin mõtteid, soovitusi ja tööriistu tõhusa tagasiside ja edasiside andmiseks.

Uue juhina või uue meeskonna eesotsas olles on kohe vaja suhelda aktiivselt töötajatega ning panna paika suhtlemise ja infojagamise kokkulepped. Märksõnadeks on siin avatus, paindlikkus, süsteemsus ja järjepidevus.

Miks on meil vaja juhte? Google katsetas aastatel 2001–2002, kuidas ilma juhtideta ettevõte toimib, ja vähem kui aastaga oli selge, et töötajad soovivad juhte tagasi. Põhjuseks oli vajadus vahetu suhtlemise järele juhiga, et saada regulaarselt tagasisidet oma tööle, tunnustust ning julgustust. (Lähemalt saab sellest eksperimendist lugeda Allan Eagle’i, Jonathan Rosenbergi ja Eric Schmidti raamatust „Trillion Dollar Coach“, 2019.)

Kuulen tihti oma töös töötajate lugusid, et uue juhiga on väga keeruline head kontakti luua. Kujutage ette olukorda, kus ta on juba kolm nädalat ettevõttes tegutsenud, aga pole töötajatega ikka veel vestelnud ega tutvustanud ennast, oma plaane või väärtushoiakuid.

Tagasisidestamine võiks toimuma nagu õmblemisel ristpistete tegemine- juhilt alluvale, kolleegilt kolleegile ning alluvalt juhile ja ka organisatsioonile. Sel viisil on ettevõttes võimalus kõiki ressursse võimalikult tulemuslikult rakendada ning saavutada parimaid tulemusi.

Tagasisidestamist võib teha nö jooksvalt, kui midagi head märkate, siis jagada tunnustust koheselt. PS! Just pidev positiivse väljatoomine jõustab ja viib edasi, mitte vigade kallal nokkimine.

Hea viis süsteemi hoidmiseks on luua oma ja töötajate kalendrisse iganädalane, kuine, kvartaalne ning aastaplaan, kellele ja millal vestlete. See ennetab võimalust öelda, et „Mul ei ole aega inimestega rääkida“ ning lisaks on töötajad teadlikud, et juht soovib nendega järjepidevalt suhelda. Aeg on fikseeritud ning sellega saavad arvestada kõik osapooled.

Vestlusi saab teha erinevates vestlusformaatides: arenguvestlus, üks ühele vestlus, tulemuste analüüs, koostöö vestlused, „catch up“ arutelud, kui ka eesmärkide seadmise vestlused. Kui otseselt teie alluvuses on kuni 10 inimest, siis igaühega on võimalik iganädalaselt teha kasvõi 15 minutiline vestlus või iga kahe nädala tagant ca 30 minutiline „käsi pulsil“ hoidmise vestlus.

Olenemata formaadist sisaldavad kõik vestlused tagasi- ja edasisidet ning hetke seisu peegeldust- kus me oleme, mida oleme teinud ja kuidas edasi minna.

Edasi saad lugeda ajakiri Director lehel

5 olulist sammu muudatuste elluviimisel

Muudatuste elluviimise 5 olulist sammu!
Tänases, pandeemiast mõjutatud keerulises majanduslikus keskkonnas seisavad paljud ettevõtted silmitsi olukorraga, kus samal viisil enam jätkata ei saa.   Samas mainides meeskonnas sõna “muudatus”, tekitab see inimestes erinevaid tundeid ja reaktsioone. Me kõik teame, et “Hirmul on suured silmad”!
❓Kuidas planeerida muutust meeskonnas või organisatsioonis?
❓Mis on oluline enne, kui muudatuste teekonnale asuda? 
❓Mil määral ja millal kaasata meeskonda ning kuidas suurendada nende tahet panustada selle elluviimiseks?
Koostöös CV Online-ga viisime läbi veebiseminari “Kommunikatsioon muudatuste keerises”, kus mina jagasin oma mõtteid muudatuste juhtimise teooriatest, praktilistest kogemustest, elust enesest näiteid ning kuidas meeskonna coaching toetab muudatuste elluviimist.

Kui sinagi, sinu juht või organisatsioon:
✅ planeerib viia ellu muudatusi meeskonnas või organisatsioonis;
✅ seisab silmitsi keeruliste takistustega muudatuste elluviimisel;
✅ otsib võimalusi, kuidas muudatust edukalt ellu viia, siis

Kuula ja mõtle kaasa, kuidas sina tahaksid oma asja lahendada!

Kuidas supervisioon toetab tööalast võimekust?

Üha rohkem räägitakse Eestis coachingust ja selle kasuteguritest. Kui aga mainida supervisiooni, siis selle peale kergitatakse kulmu ning uuritakse, et “Mis imeloom see veel on?”

Meil on erinevaid võimalusi, kuidas hoida end vaimselt tervena- sõprade ja pere toetus, hobid, aga samas ka mitmed spetsialistid nagu psühholoogid, terapeudid, konsultandid, mentorid, coachid ja superviisorid.

Kuidas saab supervisioon ja superviisor kasulik olla?

Kõige lihtsamalt öeldes on supervisioon protsess, mis on mõeldud inimestele, kes töötavad teiste inimestega. See on hea viis arutada oma töiseid õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, analüüsida oma tööga kaasnevaid mõtteid ja tundeid, väärtushinnanguid ja endale seatud standardeid.

Kolm peamist fookust supervisioonis on:
1. töö kliendiga või teiste inimestega,
2. enese professionaalsuse ning
3. tööstandardite analüüs ja eneseareng oma töös.

Supervisioon sobib eritasanditel töötavatele juhtidele, õpetajatele, erinevatele spetsialistitele nagu nt lastekaitse spetsialistidele, sotsiaaltöötajatele, arstidele, klienditeenindajatele, aga samas ka koolitajatele, coachidele, superviisoritele, psühholoogitele ja terapeutidele jne.

Supervisiooniga saab olla toeks individuaalsel, meeskondlikul ja organisatsiooni tasandil, kui ka töötades erinevate gruppide ja ka võrgustikega.

Mida supervisioon kindlasti EI OLE?

  • see ei ole koolitus- supervisiooni käigus me ei õpeta kuidas? millal? mida? tegema peab!
  • see ei ole konsultatsioon- superviisor ei ütle eriala spestialistidele ja juhtidele, kuidas nemad oma tööd peaksid tegema!
  • see ei ole mentorlus!
  • see ei ole teraapia!

Mida aitab supervisioon teha?

LOOB SELGUST JA SUURENEB TEADLIKKUS ISEENDAST NING ÜMBRITSEVAST!

Inimestega töötavatele spetsialistidele ja juhtidele võiks supervisioon olla normaalne tööhügieeni osa. Supervisiooni protsessis saab suurendada enda emotsionaalset teadlikkust ning keskenduda mitmekülgsele eneseanalüüsimisele. Mida teadlikum oled iseendast, seda teadlikumalt saad teha oma tööd.

Näiteks kui sa töötad iga päev teiste inimestega olgu siis kontoris, klientide juures või distantsilt ning sinuga on seotud veel erinevaid osapooli- kolleegid, teised juhid, kliendid, tarnijad, koostööpartnerid jne.

Supervisiooni käigus saad:

– analüüsida ennast, kuidas sa selles ruumis tegutsed ja käitud;
– suurendada teadlikkust oma vajadustest, tunnetest ning mõelda kust saab alguse ebakindlus, hirmud või eelarvamused;
– mõelda, millised on sinu hoiakud ja väärtushinnangud, mis mõjutavad sind ja teisi osapooli;
– analüüsida erinevaid olukordi, situatsioone ja juhtumeid, mis aitavad avastada uusi taipamisi, kuidas edaspidi tõhusamalt koostööd teha ning tulemusi suurendada.

Tihti kerkivad ülesse küsimused:

Miks see olukord/ inimene mind iga kord nii endast välja viib?
Miks ma reageerin üle selles hetkes?
Kuidas ma saaksin järgmine kord teadlikumalt käituda ning ennast juhtida?
Millise teadmise ja tarkuse ma sellest kaasa võtan?
Mida ma saan teisiti teha?

Oluline eeldus hästi toimivaks supervisiooniks on see, et inimese ise soovib ja on avatud protsessis oma tööalaseid väljakutseid arutama ning enda sisse vaatama. See loob hea vundamendi aruteludeks ning koostööks superviisorina.

Supervisioon on pikaajaline protsess, kus kohtutakse minimaalset 3-12 korda.

TOETAB MUUDATUSTE ELLUVIIMIST!

Öeldakse, et me ei saa muuta teisi inimesi, vaid muudatused saavad alguse meist endist. Kasvõi see, kuidas ma tajun ja näen olukorda teisiti. „Muuda oma vaadet, siis muutub ka maailm“. Selline peegeldav sisse vaatamine ehk refleksioon on üks oluline osa supervisioonist. Superviisor on siin nagu peegel seinal, kes aitab enda seest avastada uusi nüansse, mõtestada lahti oma vajadusi, tundeid ning mõtteid. Kindlasti ei ole superviisor konsultant, kes ütleb kuidas peaks midagi tegema. Pigem on tema roll aidata sul leida õige suund ja tööriistad oma väljakutse või takistuse eemaldamiseks. 

Ühe näitena võiks tuua muudatuste elluviimise organisatsioonis. Superviisorina on minu roll selles protsessis olla kaaslaseks juhtgrupile kui ka töögruppidele, et:

– olla kogu organisatsioonis ühisel arusaamisel muudatuse ja seatud eesmärgi vajalikkusest;
– meeskond oleks teadlikum muutuse vajadusest ja seatud eesmärkidest,
– kaardistada tegevuste ning meeskonna võimalusi, kitsaskohti ja tuua sisse teisi vaatenurkasid,
– suurendada kohalolu ning märkamisi, et meeskond saaks ühtsete väärtuste ja kokkulepetega baasil ning tõhusalt koostööd tehes muudatused õigeaegselt ellu viia.

Selle protsessi tulemusena on kasvanud teadlikkus kogu organisatsiooni tasandil, millised on inimeste vajadused, kuidas nad käituvad, kust saavad alguse ebakindlus ja hirmud, millised takistused tekivad muudatuste käivitamisel, kuidas paremini luua tegevusplaane ja toetavaid protsesse ikka selleks, et organisatsioon kasvaks ja areneks ootuspärases suunas.

SUPERVISIOONI KÄIGUS KASVAB PROFESSIONAALSUS!

Henson ja M. Caroll raamatus „Reflective practise in Supervision“ toovad esile järgmised supervisiooni kasutegurid:

– kvaliteetse klienditeeninduse tagamine
– parimate praktikate kasutamine
– kliendijuhtumine läbivaatamine ja analüüs
– kompetentside kindlustamine ja jätkusuutlikus oma tegevustes
– professionaalsetest raamides ja standarditest kinnipidamine
– oskuste „peenhäälestamine“ ja arendamine
– teadmiste lünkade täitmine ja suurendamine
– kogemusõppe hõlbustamine
– tööalaste probleemide ja väljakutsete lahendamine
– enda ja kolleegide küsitlemine ja olukorra analüüsimine
– enese toetamine ja taas käivitamine

Grupi ja meeskonna supervisioonid on eriti tõhusad, kui on vaja luua paremat selgust ja mõistmist suuremale grupile. Grupis juhtumite lahendamine ja analüüs annab võimaluse õppida teiste kogemuselt ning olla „ise targem“ tulevikkus, leida koos lahendusi, mida antud olukorras teha või tulevikus teisiti teha. See protsess on kõigile osalejatele väärtuslik kogemus.

Tihti tekivad konfliktid ja takistused töös inimeste väärtushinnangute ja vajaduste valesti mõistmisest. Ootused rollidele, ülesannetele ja isiksustele ning kuidas me üksteiste mõistame erinevalt kipuvad esile tõstma eelarvamusi nagu „Mina arvan, et sina arvasid, et mina arvan…?“, mis ei toeta head koostööd.

Meeskondades saame supervisiooni käigus suurendada ühtsustunnet, luua üheselt mõistetavaid väärtushinnanguid ja suhtlemisprotsesse, sest teadlikkus üksteise vajadustest kasvab ning aitab leida uusi võimalusi paremaks koostööks.

Supervisiooni käigus kerkib üles märkamine, et „Tehes pidevalt samu asju, ei saa tulemus muutuda.“ Piltlikult öeldes, et kui astuda kogu aeg sama „reha otsa“, siis tasub võtta aeg ja mõelda, miks ma selle reha otsa astun või miks see reha üldse on minu tee peal ees?

Eneseanalüüs ja reflektsioon toetab siinkohal väga hästi teadlikkust, miks ma teen tegevusi, mis tegelikult ei toeta minu koostööd oma kliendiga, juhiga või meeskonnaga.

AHHAA HETKED JA ELUKESTEV ENESEARENG!

Juhtumite arutamine on üks eriti hea enesearengu ja elukestva õppe toetamise viis. Superviisorina on olnud rõõm jälgida klientide „AHHAA“ hetki supervisioonis, kus juhtumeid või erinevaid olukordi analüüsides selgub mingi väike hetk, detail, mõttevälgatus, mis aidanud saada üle takistusest ning loonud selguse, miks mõned asjad on läinud sellist rada või tulemus on just selline.

Mõned tagasiside mõtted supervisioonis osalenud inimestelt:

  • „Sain teadlikumaks sellest, et pean ennast ja oma mõtteid rohkem usaldama ning nende järgi julgemalt tegutsema. Protsessi jooksul suurenes minu enesekindlus ning viisin ellu olulisi muutusi oma tööelus!“
  • „Avastasin, et keskendub suhetele juhi ja kolleegidega, aga mitte suhtele iseendaga. Enda vajadusi avastades muutusin tõhusamaks oma töös ning ei raisanud aega teiste probleemidele.“
  • „Minu jaoks oli oluline, et keegi kuulas mind. Tihe ja teemakohane vestlus ning analüüs aitas mul raamidest väljaspool mõelda ning avastada endas uusi ressursse.“
  • „Mõistsin juhina, et minu käitumine ja hoiakud mõjutavad minu meeskonna tulemuslikkust. Suurenes teadlikkus ja mõistmine, kuidas oma meeskonna liikmeid paremini julgustada ning avatud suhtlemine on oluline. Ma ei pea alati kõigele vastuseid omama, võime neid otsida koos meeskonnaga.“
  • “Grupi supervisioonis oma tööjuhtumit arutades oli esimene tunne võõras, et kuidas ma jagan oma kolleegidele oma muresid, aga tegelikult oli see super tugi mulle. Tuli välja uusi nüansse, mida ma ise üldse ei märganud ning taipasin, et olin lihtsalt kinni jäänud ning tänu kolleegidele sain uusi ideid, kuidas edaspidi paremini tegutseda. Kusjuures märkasin hiljem, et meie omavaheline side oli kuidagi teistsugune- nagu oleksime kuulunud kuskile “salaühingusse”. Mõnus kooskasvamine!”
  • „Superviisor aitas meil ellu viia olulist muudatust. Esialgne plaan oli kaasata kogu kollektiiv, kuid supervisiooni käigus avastasime, et meie kollektiivis on väga erinevate mõtteviiside ja valmidusega inimesi ning tegime oma töögrupid ümber viisil, et kaasasime protsessi vaid need, keda muutus otseselt puudutab ning kelle kaasatus on oluline. Juhina sain teadlikumaks meeskonna supervisioonil, millised on minu meeskonna vajadused ning kuidas paremini eest vedada neid tulemuslike muudatuste suunas.“

Kui olukord hakkab üle pea kasvama, isiklikud tunded, hoiakud ja emotsioonid hakkavad meeskonnatööd ja juhtimist segama, siis on hea leida endale eneseanalüüsimiseks teekaaslane ja kaasata neutraalse osapoolena muudatuste elluviimiseks coach või superviisor.

“Selleks, et saada positiivseid tulemusi, peame looma positiivset visiooni!”