7 mõtet meeskonna coach’ivast juhtimisest

Kuidas panna tegutsema ja tõhusalt koos toimima inimesed, kes töötavad ühise eesmärgi nimel? Kuidas kasvatada, arendada ning suunata töötajaid kõrgemale ja kaugemale, hoides neid seejuures motiveerituna, väärtustatuna ja pühendununa?

Coach’iv ehk arendav juht töötab eesmärkide nimel, kasutades oma meeskonna maksimaalse võimekuse kasvatamist ühe oma parima ressursina. Ta keskendub lahendustele, takistused ja ebaõnnestumised on vaid selleks, et õppida, leida uusi ideid ning viia ellu muudatusi. Selline juht ei anna töötajatele kandikul vastuseid, vaid esitab neile väljakutseid, kuidas ja mida saame paremini teha, ning toetab oma meeskonda vastuste ja lahenduste leidmisel.

Jenny Rogers kirjutab raamatus „Juht kui treenerˮ, et arendav meeskonna juht annab võimu käest ja kaasab oma töötajad otsustusprotsessidesse, suurendades seeläbi töötajate isiklikku vastutust ja panust. Siis tunnevad töötajad end olulisena ja on veelgi pühendunumad.

Coach’iva juhi roll sarnaneb sporditreeneri rolliga. Treeneri eesmärk on võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult sportlane tegutsema panna ning saavutada parimaid tulemusi. Treener ei tee sooritust ise, vaid ikka sportlane.

 Gallupi uuringu ja kaudsemate andmete kohaselt meeskonna treenimise kasulikkuse kohta näitavad, et:

* inimesed on kaasatumad, nad on valmis rohkem panustama ja mõtlema kasulikumaid otsuseid nii ettevõtte kui ka klientide seisukohast lähtudes;

* kulud vähenevad, sest inimesed töötavad tõhusamalt ning rakendavad nutikamaid tööprotsesse ja ideid;

* koosolekud on lühemad ja produktiivsemad;

* parema kvaliteediga otsused mõeldakse läbi;

* tekib hea üldine meeleolu ja ühtsustunne ning väheneb stress;

* meeskond on püsivam.

Millised on arendava juhtimise olulised nüansid?

1. Lahenduskeskne mõtteviis ja väärtustav pilk

Coach’ivas juhtimises ei keskenduta probleemidele, vaid lahenduste leidmisele ning tuleviku sooritusele. Coach’iv juht suunab kogu meeskonda vaatama tulevikku, kuidas saab paremini, tulemuslikumalt ja tõhusamalt oma eesmärkide nimel tegutseda. Väärtustava pilgu all keskendutakse positiivsetele ressurssidele ning iga töötaja on väärtuslik, oluline ja tähtis. Sellises keskkonnas nähakse probleemide asemel väljakutseid ja juba see on inspireeriv.

2. Usaldus, avatus ja kohalolu

Usaldus on arendava juhtimise vundament – usaldada inimest ja uskudes tema tahet anda endast parim. Üks lahenduskeskse coaching’u mõtteid on selline: „Kui muudad oma vaadet, kuidas sa näed teisi inimesi, siis hakkavad ka nemad muutuma.ˮ See, mida sa näed, seda sa ka saad.

Inimestega vesteldes on juht täiesti kohal – ei istu samal ajal arvutis ega loe telefonis meile. Ta paneb tähele, kasutab aktiivse kuulamise meetodeid ja avatud küsimusi selleks, et mõista ning leida parimaid lahendusi.

3. Tunnustus ja hinnanguvaba tagasiside

Oluline tööriist on regulaarne tagasiside andmine ja saamine. Toetav ja edasiviiv tagasiside ei anna hinnanguid isikule, vaid peegeldab kokkulepitud tegevusi, käitumist ja selle mõju tulemustele. Regulaarne ja tuleviku arengule orienteeritud tagasiside tõhustab töötajate individuaalset ja meeskondlikku sooritust. Coach’iv juht küsib regulaarset tagasisidet ka enda töö ja tegevuste kohta, sest ta usub, et juht ise peab olema võimeline arenema.Miks mitte lisada edasiviiv tagasiside iganädalastesse meeskonna koosolekutesse? Sellise rutiiniga avardatakse regulaarseid mõtteid ja tuuakse uusi vaatenurki kogu meeskonna tasandil. Andes positiivset peegeldust inimese tööle, tunnustades tema pingutusi ja sooritust piisavalt regulaarselt, suurendame tema pühendumist ning tahet anda endast parim.

4. Arendava juhi roll ei ole alati olla kõiketeadja, konsultant ja ekspert

Ta oskab oma rolle vajaduse järgi muuta. Sellisel juhul on oluline tabada, mida töötaja hetkel juhilt vajab. Olgu see siis moraalne toetus või hea nõuanne, kinnitus tehtule, õpitud abitus, tahe areneda või vajab meeskond koosolekul protsessi juhti, kes suudab kõigi head ideed välja tuua ja ühtsustunnet ning teotahet suurendada.

Mõnikord tasub lasta lahti „mina tean kõige …ˮ eksperdi rollist ja võtta endale „mitteteadja rollˮ. Selles rollis saab suurendada töötaja ressursside kasutamist, uurides temalt: „Kuidas sina seda teeksid? Mis on sinu mõtteid? Milliseid lahendusi sina näed? Kuidas sina selle olukorra lahendaksid? Mida teeksid sina teisiti?ˮ

Harvard Business Review uuringu kohaselt pühendavad maailma TOP 20 edukama ettevõtte juhid 67% oma ajast näost näkku vestlustele oma alluvatega.

5. Kaasamine ja vastutuse jagamine

Eesmärkide, tegevuste ja protsesside planeerimisse kaasab arendav juht kogu meeskonna. Näiteks toimivad organisatsiooni väärtused palju paremini ja peegelduvad igapäevatöös, kui nende väljatöötamise protsessi on kaasatud töötajaid. Sel juhul on need „meieˮ väärtused.

Eesmärkide seadmisesse kaasatud meeskonnalt on hea küsida miks, mida, kuidas, millal, kellega, sest sellega suurendab juht töötajate isiklikku vastutust ning pühendumist tulemuste saavutamisel.

Arendav juht on ka kaval juht, kes oskab peente tööriistade abil õpitud abitust harrastavatele töötajale vastutuse tagasi anda, ei jaga kandlikul vastuseid, vaid suunab neid ise lahendusi leidma seni, kuni töötajad juba iseseisvalt hakkama saavad.

6. Protsesside ja aja juhtimisel on oluline koht

Meeskonna arendava juhtimise puhul keskendub juht palju protsesside juhtimisele ja näeb tuleviku tervikpilti, keskendub praegusele hetkele, otsib koos meeskonnaga paremini toimivaid protsesse, et olla veel tõhusam.

Kui meeskonna koosolekud on muutunud iganädalaseks nn musta pesu pesemise kohaks ja emotsioonide õhku paiskamiseks, siis juhi vastutus on protsessi muuta ja arendada selliselt, et koosolekutel oleksid selged eesmärgid, sisu, esinejad, moderaator, ajapiirangud ja oodatud väljund; juht seisab koosoleku ajal selle eest, see asi toimiks.

Arendav juht jagab koosolekul oma mõtteid alati viimasena, julgustades ja andes võimaluse töötajatel oma ideed ja mõtted lauale tuua.

7. Isiklik eeskuju

Arengule, avatusele ja tulevikule orienteeritud õhustikku saab luua üksnes isiklikult eeskujuks olles ning liidrina pidevalt kokkuleppeid, väärtusi ja põhimõtteid järgides. Siinkohal ei kehti sõnum „Käituge minu sõnade, mitte tegude järgiˮ, vaid meeskond on sinu peegelpilt. See, mida sa ootad meeskonnalt, seda on soovitav ka ise järgida ja selle järgi tegutseda. Kui oled pühendunud, avatud ja väärtustad juhina ka ennast kui inimest – lähed õigel ajal töölt koju, võtad aega puhkuseks, arendad ennast ning pead lugu oma tervisest –, siis on ka sinu meeskond terve, pühendunud ja edukas.