Mis on õppimise, koolitamise, arendamise, coachingu ja supervisiooni erinevused?

Alustades oma teekonda coachi ja superviisorina kuulen ning näen inimestes segadust, sest raske on mõista, millega ma tegelen. Tavaline kokkuvõte on see, et “ah, eks see mingi voodoo värk ole”.  Seepärast tahan lahti seletada nende tegevuste sisu lihtsalt tuues siia mõningaid paralleele elust. Näitena kasutan kõikide erinevate protsesside juurde ühe pikaajalise näitena noore tütarlapse Mari tööalase arenguprotsessi.

Õpetamine ja koolitamine- selle tegevuse käigus on põhirõhk kindlal teemal. Koolitamise käigus antakse uusi teadmisi ja oskusi koolituse vormis klassiruumis või veebikoolitusel, kus õpitakse ja harjutatakse uusi teadmisi.

Noor ja andekas Mari läheb pärast gümnaasiumi õmblustehasesse tööle. Mari ei teadnud õmblemisest midagi ning esimesed kuudel määrati talle õpetajaks peaspetsialist, kes õpetati talle, kuidas õmblusmasinat kasutada ning teha ettenähtud õmblustöid. See oligi õppimise ja koolitamise protsess.

Arendamine- olemasolevate oskuste ja teadmiste efektiivsemaks ning professionaalsemaks muutmine. Mari juhendaja nägi temas potentsiaali ning nad lihvisid tema õmblemistehnikaid ja võtteid, kuni ta oli üks parimaid õmblejaid ning varsti hakkas tema uusi õmblejaid koolitama ja õpetama.

Coaching- selle protsessi fookuses on inimene või meeskonda ning tema eesmärk. Coachingu käigus mõeldakse tulevikule otsides erinevaid võimalusi ja resursse nende saavutamiseks omades kokkulepitud tegevusi. Peamised märksõnad on motivatsioon, pühendumine, efektiivsus, vastutus, elluviimine, eneseteadlikkus. On olemas coachingu liigid nagu oskuste,teostuse, arengu ja muutuste coaching. Reeglina on coaching pikemaajalisem protsess, kus kohtutakse regulaarselt 6-12 korda.

Kui Mari oli juba mõnda aega teisi koolitanud tekkis tal endal sisemine tühjus ja eneseotsing- mida ma edasi tahan teha. Kuidas ja kuhu ma siit edasi lähen? Mis mind motiveerib? Selliste mõtetega pöördus ta coachi poole, kes aitas tal personaalse coachingu sessioonil leida iseendas uusi eesmärke, motivatsiooni ning tegevusi, kuidas oma tööalast teekonda laiendada. Ülemuse kokkuleppel ning coachi suunaval toel seadis endale selged tegevuseesmärgid ning tähtajad, kuidas eesmärki saavutada. Sessioonide käigus jõudis Mari arusaamisele, et ta armastab oma tööd ning tahab jõuda järgmisele tasandile. Ta tundis, et tal on abitsiooni saada tehase juhiks. Mari analüüsis erinevaid olukordi ja takistusi ning kuidas tugevdada oma enesekindlust astudes spetsialisti kohalt meeskonna juhi kohale. Coachingu toel oli ta aasta pärast tehase juht.

Supervisioon- selle protsessi peamine fookus on inimesele ja tema tööl teiste inimestega. Supervisiooni käigus tegeletakse juhtumitega, keeruliste olukordade lahendamisega ning eesmärk on professionaalse arengu toetamine. Keskendutakse suure pildi mõistmisele, õppmisele ja kogemuste reflekteerimisele ning oma mõju teadvustamisele. Supervsioon toetab hästi tööd väärtuste, uskumuste ja identiteedi tasandiga. Märksõnadeks on reflektsioon, kogemuste mõtestamine, kooskõla oma teadmistega, professionaalse indentiteedi ja praktika vahel, mõju teadvustamine.

Mari on olnud juba mõnda aega tehase ja meeskonna juht. Ta tunneb oma tööd ning meeskond on edukas. Kuna meeskond on suur, siis inimesi ja olukordi, mis on keerulised ning pingeid tekitavad või ühest lahendust omamata.  Mari tunneb, et vajab kedagi, kes aitaks tal kõrvaltvaataja pilguga peegeldada olukordasid ning teha sügavamat analüüsi. Selleks leiab ta endale superviisori, kellega regulaarsete sessioonidel räägitakse erinevatest juhtumitest ja inimestest, et arendada arusaamist ja oskusi. Saada teadlikumaks iseeenda reaktsioonidest ning mõjudest teistele. Kuidas tulla toime oma emotsioonidega läbipõlemata. Mari soovib olla oma meeskonnale hinnatud ning motiveeriv juht, saades regulaarselt tagasisidet ning planeerida oma resursse veelgi efektiivsemalt.